Kiirnuudlid

Lugemissoovitus meestele: Icons of men's style

2012-01-27T23:12:00.002+02:00

Teate, meestele ei müüda poes riideid. enamasti on need naiste lõigetest üle jäänud tükid, mille on omavahel kokku sobitanud serbo-horvaadi keelt kõnelev mitte kõige parema nägemise ja maitsetunnetusega ... naine. Ja niimoodi toimub tegelik võrdsusetu õiglus meeste suhtes. Jah, ma kaeban ... kas just naiste peale. Aga siiski.

Õnneks on välismaa. Õnneks on vintaažkauplused, kus aeg-ajalt leidub meestele väärtuslikke riideesemeid. Näiteks uskumatult lahedad pintsakud. No ei ole tavapoes iial selliseid asju.

Aga et milline välja näha? Milline mees on välja näinud aja jooksul? Milline on riiete ajalugu. meeste riiete. No selle materjaliga tutvumiseks soovitan seda raamatut:

Ma ei hakka ümber kirjutama, mida juba öeldud on. kriitikat vaid nii palju, et kellade, mansetinööpide jms aksessuaaride kohta oleks võinud ka oma osa olla. Aga see pisiasi ei riku üldmuljet.
Kel raamatu kohta rohkem infot tarvis ja tekkis väike huvi, lugege siit:
Details.com

Seega kui meessõbrale kingitust vaja, siis see on kahtlemata hea kingitus. Kui just pole tegemist mehega, kelle jaoks T-särk on abiks sünnipäeval, spordisaalis kui ka kohtingul naisterahvaga. Aga mine tea, ehk see raamat näitabki riidemaailma teise külje pealt.

Sünnis muusika: Genialistid ja Jäääär - Ma kaeban naiste peale nüüd

Tallinna bussisõidust

2012-01-17T08:18:00.004+02:00

Paar nädalat tagasi pidin bussiga kesklinna sõitma. Buss sõidab lõunasel ajal kümneminutilise intervalliga. Buss jäi viis minutit hiljaks. Või...jõudis viis minutit varem. Samast peatusest väljub kesklinna poole kaks liini. Enamikel kordadel sõidavad nad koos, mitte ei jaota bussiootamise vahet omavahel ära, et kogu aeg mingi buss peatusest väljuks.
Teatavasti käib autoga Tartus vaid inimene, kellel on väga palju vaba aega. Aega, et kaks tundi rooli peos hoida. Mul seda aega pole ja kasutan Tartusse sõitmiseks rongi. Selleks, et rongile jõuda, pean sõitma bussiga, mis väljub 7:43. Buss väljus 7:49. Buss oli puupüsti täis. Kui ma oleks sõitnud õige peatuseni, oleksin rongist maha jäänud. Õnneks tean ühte otseteed jalgsi ja selleks, et mitte rongist maha jääda, panin kaks peatusevahet joostes. Jõudsin napilt. AGa mul on kerge köha. Hingasin külma õhku joostes ja ma ei tea, mis tagajärjed sel on.

Seda lugu juba teate, et bussiga Viimsisse sõitmine tähendab liikumist läbi kahe tsooni ja bussikaart sinna maksab peaaegu sama palju, kui kogu kulu autole kokku. Bussiga sõidaks 45 minutit ja autoga max 15. Vahel ka 12.

Need on vaid mõned ilmekad näited, et Tallinna Autobussikoondis ei ole kuigi eeskujulik ettevõte. Aga kas saabki olla, kui ettevõtte nõukogus on inimesed, kes ilmselgelt muude kohustuste tõttu ei jõua bussiliiklusega tegeleda. Või naisterahvas, kes tõenäoliselt on sõitnud linnaliinibussiga vaid laulupeo ajal. Olgu-olgu, ehk teen inimestele liiga, aga selge see, et pukki pandud nõukogu ettevõtet kuhugi ei suuna.

Minugi poolest olgu bussiliiklus Tallinnas tasuta või maksku bussisaatjad euro peale, aga mina selle tarbijaks ei hakka. Lisaks sellele, et bussid õigeaegselt ei välju, sõidavad nad umbes rattasõidu tempos. Võrreldes Skandinaavia ühistranspordi kiirusega venib TAK nagu ila.

P.S. Küsimus pole antud juhul erakonnas, kes linna juhib. Tartus teise erakonna juhtimisel on seis isegi veel hullem. Nagu pirtsu on kirjutanud, ei välju seal aeg-ajalt bussid üldse ja vahel eksivad liinilt ära või busisjuht küsib sõitjate käest teed. Kuna kummagi linna sõitjate arvu üle rõõmustada ei saa, siis nende probleemide ja vähese sõitjate arvu vahel tundub küll tugev seos olevat.

Kesköine muusikapala

2012-01-14T01:35:00.001+02:00

Ajad on keerulised. Kirjutada ei jaksa. Teen seda niigi päevad läbi. Kuulakem siis vähemalt muusikat, mille helid mu kõrvu täidavad pideva klaveriklõbinaga segamini. Üks ajakiri hindas selle bandi plaadi 2007. aasta parimaks jazz-albumiks. Kohati nagu the Cinematic Orchestra.

Portico Quartet - (Something's Going Down on) Zavodovski Island
Album: Knee Deep in the North Sea (2007)

Kesköine muusikapala

2011-12-31T00:38:00.002+02:00

Modelselektor - Grillwalker (Album Monkeytown 2011)

Selle aasta viimane kesköine tummine pala on puhas elektrooniline funk, mis on mu selle aasta üks enimkuulatud palu. Et loost aimu saaks, peaks kõlarid olema kobedad või kõrvaklapid peas. Autosõidumuusika ping-pongi trenni :)
Et lõbusam oleks, hea videomix soomlaste disko-tantsu meistritega.

Venemaa venelased

2011-12-31T00:31:00.000+02:00

Ma olen alati arvanud, et Venemaa venelased on kuidagi teistmoodi kui kohalikud. Täna veidi see arvamus muutus. Aga ainult veidi.

Aed'as (hüva restoraan vanalinnas) oli neljane seltskond ida-välismaalasi, kes olid kõik riietatud nagu kohalikud venelased Lasnamäel. Üleni dressides. Mehed ja naised. Ehk siis kehtis restoranis Lasnamäe nali, et on vist olümpiamängud - räägitakse võõrkeeli ja inimesed käivad dressides.

Vähe sellest, tüübid jõllitasid mind enam-vähem kogu istumise aja. Midagi rääkisid omavahel ja vaatasid jälle. Äärmiselt ebameeldiv. Mu lauas istus kaks kaunist naist ja nendele ei pööratud sellist tähelepanu. V-o polnud enne näinud meesterahvast normaalselt riides. Kummaline. Naljakas, et nad tellisid boršisuppi. Mina küll välismaal kama ei ostaks. Maitse asi.

Citypark

2011-12-31T00:24:00.000+02:00

Oktoobris juhtus olema parkimisega kiire, et õigeks ajaks kenasti koosolekule jõuda. Trükkisin sõnumisse auto nummeri jms sisse ja panin ajama. Kogemata jäi üks täht sisestamata ja koosolekult naastes leidsin elu esimese trahvikviitungi kojamehe vahelt.
Mõtlesin, et küllap saab kuidagi nendega räägitud, et olen ju parkimise eest siiski maksnud ja näpukas pole väärt 35€. Aga unustasin teema ära kuniks kuu hiljem tuli sms, et makske trahv ära. Aga siis läks jälle meelest ja lõpuks paar kuud pärast olukorda saatsin e-vaide neile. Ega mul enam lootust eriti ei olnud. Vaidlustamise tähtaeg on 14 päeva pärast trahvi saamist ja see oli mul ammu möödas. Ometi tuli parklafirma mulle vastu ja annulleeris trahvi. Olen äärmiselt rõõmus, et lugu sellise lahenduse sai. Igati inimlik.

Citypark, aitäh mõistva suhtumise eest!

Copterline'i lennuk

2011-12-12T08:42:00.001+02:00

Teadkem nüüd, et pildil on lennuk. Ei ole helikopter, lennuk on! Aitäh, pr. Treimann!

Kes aru ei saanud, lugegu foto all olevat teksti.

2011 muusikaeelistused

2011-12-03T00:48:00.000+02:00

Pole kaua kirja pannud, mida ma sel aastal kuulanud olen. Varasemaid kirjutisi sel teemal on olnud endal väga põnev üle lugeda.

Kevadel arvutigarantiis kustutati kogu mu arvutikogu ära ja sel aastal olen väga vähe uut muusikat avastanud. Aega pole olnud ja pole ka meeletut vajadust olnud. Aga siiski mõned lemmikud on selgi aastal kõrvus helisenud:

Bon Iver "Bon Iver" (2011)
Modelselektor "Monkeytown" (2011)
The Roots "How I Got Iver" (2010)
Portico Quartet "Knee Deep in the North Sea" (2007)
Washed Out - Within and Wihtout (2011)

Bon Iver üllatas enim. Poleks tüübilt osanud oodata veel paremat kui seda esikalbum oli. Modelselektor on nii mitmekülgne ja kohati ehkliiga elektroonilisräige, kuid palju kaunist jääb nende uue plaadi sisse ka. The Roots on samamoodi mitmekülgne ja viimasel ajal selline rütmikas neegermuss istub hästi. Portico Quartet esindab jazzilembust tänases maitses. Kuniks Cinematic Orchestra millegi uue ja sügavaga ei üllata, võib vahelduseks väga suure isuga kuulata PQ muusikat. Washed Out esimene album lõi päris tugevalt hinge kinni. Selle ilmumise ajal olin pettunud tänapäeva muusika emotsioonituses ja pessimistlikus toonis. WO tõi päikese välja. Nende teine plaat on tubli järg esimesele.Ainult 5 silmapaistvalt head plaati seekord. Ära mainimist väärivad veel paar:

Chinese Man "Racing With the Sun" (2011) - väga khuulilt kasutab erinevaid vokaalsämpleid. Üldse mitte igav nagu pahatihti liigse sämplikasutamisega kaasneb.
Nicki Minaj "Pink Friday" (2010) - Kõige pigistavamate push-uppidega naasterahvas siin nimekirjas. Mõned lood on väga hää rütmiga, mõned veidi igavavõitu. Ameerikamaa uue rnb moe esindaja.
Mantovani "The Magic Of" - Prantsuse helilooja parimad palad 40-50ndatest.

Jõululeib

2011-11-28T12:14:00.000+02:00

Eilsel saatkondade heategevuslikul jõululaadal degusteerisin prantslaste juures jõululeiba. Viis keele alla. Seisin seal M. ja K'ga ja ühel hetkel hakkab üks konnasööjatest minuga rääkima, et see neil traditsioon ja et tule kindlasti pr. kultuuri päevadele ka. Ja siis pani käe pihku ja ütles, et ta on Prantsusmaa suursaadik Eestis. Tüüp on kahe aastaga õppinud keele väga kenasti ära ja teeb heategevuseks oma kokaga koos jõululeibu.

Ma olen alati mõelnud, et kui minust oleks saanud diplomaat, siis ma oleksin olnud just säärane rahvamees. Esimene asi keel selgeks, teine asi kohalikega pidevalt kontaktis olla. No just sellist proledega nagu ma ise.

Ega seal muud polnud. Tõesti hea leib on ja ostsingi endale terve pätsi kaasa. Kusjuures ega sel maitselt leivaga midagi pistmist ei ole. Pigem leivakujuline piparkook, aga meeletult hea.

P.S. hollandi letis pakutud juustud olid ka jõhkralt head. Võik normaalse hinnaga kvaliteetjuustu rohkem müügil olla. Iga päev kaubsi ja Stockmanni ei satu ju. On nad üldse alles veel?

Kesköinemuusikapala (Villu Ein-Pervert'i eri)

2011-11-26T23:33:00.003+02:00

Kui Ein-Pervert õpetab, kuidas mehele saada, siis selle looga õpetan ma mehi, kuidas naisele saada. Retsept on lihtne: lindista see lugu kassetile, pane kassett neegrirõõmu* (õlal kantav makk) ja mine kesklinna. Soovitavalt kesköö paiku. Pane makk mängima ja vaata, kuidas naised sulle liginema hakkavad. Võimalik, et seda hakkavad tegema ka mõned mehed, aga tõrju neid markeriga õlale joonistatud svastikaga**. Jah, sa pead kandma maikat. NB: siit pead ise edasi mees olema. Kui see välja ei tule, võin järgmisel korral rääkida.

** Kui jõustruktuur tunneb sügavat huvi su õla kohta, siis selgita seda nii nagu seda tehakse nii ida kui lääne pool: tegemist pole natsimärgiga vaid õnnemärgiga ja sinu eesmärk on naisele saada.

* neegrirõõm:

Minu esimene rüperaal

2011-11-26T20:57:00.001+02:00

Aasta oli siis 2002. Olin äsja asunud TÜ'sse õppima ja hädasti oli arvutit vaja. No ei viitsinud üldse raamatukogu arvutiklassis käia, mis sest, et see oli kodust 300 meetri kaugusel. Nooh, selleks, et arvutiklassi pääseda, pidime end registreerima. Terve teaduskonna peale oli umbes kuus arvutit. Okei, avalikke arvuteid oli ka raamatukogus, nii umbes paarkümmend vist. Aga seal olid elavad järjekorrad ja tihtipeale pidi vaat et tunde ootama.

Nii pakkuski üks hetk venna töökaaslane läpakat. Sel ajal oli rüpekas midagi päris uut. Jah, mul oli vennal kodus esimene läppar juba 96 aasta lõpus, kuid see oli sama rariteetne nagu mõni aasta varem ostetud Nokia mobiiltelefon, mille antenn oli sama pikk kui telefon ise ja mis kaalus vähemalt terve kilo ja mis ei mahtunud mitte ühessegi taskusse ära. Ühesõnaga aastal 2002 oli läpakas üsna vähe levinud, kuid koduarvutid olid pea kõigil vist selleks ajaks.

Masin, mida pakuti oli Compaq 486. Seega ei olnud Pentium ega midagi. Aga öeldi, et tal jookseb win95 ja Office 97 on ka peal. Aku kestis poolteist tundi. Vahemälu oli 16 mega ja kõvaketas oli 550mega suur (väike). Võrdluseks, et sel ajal oli mu 4 aastat vana koduarvuti Celeron 333, 128mb vahemälu ja 6.4gigabaiti kõvaketas. Ja hinnaks taheti 1500 krooni, mis oli sellel ajal sisuliselt mu kuuraha. Ahjaa, kaalub umbes 5-6 kg.

Sellega sain mina ja korterinaaber vähemalt 2 aastat koduseid töid teha ja mängida ühte kõigi aegade kõvvvimat automängu "Stunts". See mäng oli selleks ajaks mingi 15 aastat vist vana ja juba sel ajal sai seal oma rada teha, valida vastaseid, kellega võidu sõita ja samuti oli autodevalik üsna suur.

Igatahes on see arvuti mul senini alles ja täna pärast pikemat käivitamist võttis pildi ette ja töötab ta täitsa kenasti. Aku küll enam ei pea, aga muus osas on äge. Kui mu järgmisel läpakal IBM T20 kõvaketas otsad andis, tegin lühiajaliselt sellega 2006. aastal oma bakatööd. Internet oli taga ja ajas asja ära küll.

P.S. pildil näete ekraani küljes muna. See on hiir. Klahvid on ekraani taga. Adapterit sel masinal pole. Maki juhe läheb otse arvuti taha ja pole mingit kobakat vaja kaasas tassida. Über!

Mina, Forrest Gump

2011-11-24T00:30:00.000+02:00

Äsja oli mu viisteist sekundit kuulsust Aktuaalses Kaameras. Tehti intekas ja läks üpris pisike lõik ka eetrisse. Mis aga naljakas oli, polnudki klipp ise. Hoopis, kuidas ma sinna jõudsin.

Mõtlesin, et sõidan intekale autoga, hoian aega kokku, kuna maru kiire hetkel. Autot polnudki maja ees. M. läks sellega tööle ja nii ma lootsin ratta peale. Rattal kummid tühjad ja teisel rattal üldse kumm vist katki. Seega jäi vaid bussile loota.

Jooksin kiiruga peatusesse. Avatasin, et 15minuti jooksul ei tulegi bussi. Aga intekas pidanuks algama just 15min pärast. Jooksin järgmisse peatusse, kus rohkem busse liinil. Ka seal sama lugu. Ülejärgmises peatuses, mis jäi kodust enam kui kiltsa kaugusele täpselt sama keiss. Nii mul ei jäänudki muud üle kui oodata. Võhm oli selleks ajaks juba ammu otsa saanud. Ja loomulikult tuli esimesena just see buss, mida oleksin võinud esimeses peatuses rahulikult oodata.

Keskas jooksin pidevalt bussi peale. Kui enda peatusesse ei jõudnud, jooksin järgmisesse. Ja jõudsin alati enne bussi sinna. Seega oli pea igahommikune u 3-400 meetrit enne koolipäeva. No mis teha, kui ei saa uksest õigel ajal välja. Midagi pole muutunud.

II maailmasõda käimas Twitteris

2011-11-09T23:07:00.003+02:00

Olen sõpradelt kuulnud, et eestlaste jaoks pole Twitterit eriti olemas. Olevat üsna mõttetu. Tjah, eestlastega ju maailm ei piirdu. Twitter samuti mitte.

Säutsuvas maailmas on käima tõmmatud idee kajastada II maailmasõja sündmusi päev-päevalt kuue aasta vältel. Praegu ollakse IIMSi kolmandal kuul e. aastas 1939. Kel huvi jälgida igapäevaselt, kuidas sõja arengud toimusid, külastage säärast lehekülge:

https://twitter.com/#!/RealTimeWWII

Uudise kohta Telegraphi artikkel ka

Seni Eestit mainitud säutsud:

29 september 1939:

In Moscow, Estonian ambassadors are now signing a "Mutual Assistance Treaty" with USSR, which will install military & naval bases in Estonia.

29 september 1939

Treaty comes a week after USSR delivered ultimatum threatening Estonia. The example of Poland was sufficient to bully Estonia into signing.

5. oktoober 1939
Latvia has just followed Estonia in signing a "Mutual Assistance Treaty" with the USSR, which will now build sea & air bases in the Baltic.

Kesköine muusikapala

2011-11-09T23:05:00.000+02:00

Three Dog Night - One

Kõikidele, kellele meeldivad vuntsid, kohustuslik video.

FB sein

2011-11-09T20:21:00.000+02:00

Teatavasti iga inimene, kes oma seinal hulgaliselt reklaami teeb, et mingit nänni võita, viskan seina uuenduste hulgast välja. Selle tulemusena toimub FB's üsna vähe, kuna seinale lihtsalt ei laeku enam uuendusi. Välja arvatud välismaalased ja mõned vähesed eestlased.

Nüüd avastasin, et FB, hoolimata unsubscribe nupu vajutamisest, ei kustuta reklaamihuvilisi mu seinalt ära. Tea, kas on mingi maht kätte jõudnud või on FB jälle katki? Iga päevaga üha rohkem tundub, et see keskkond pole enam minu jaoks. Ma olen jätkuvalt arvamusel, et sotsõvrgud ei suurenda suhtlemist, otse vastupidi. Ja kui keegi soovib üksteisele "head" sünnipäeva puhul seina peal, siis seda ma just suhtluseks ei pea. Mida see "head" üldse tähendab? Head mida? What?

Ping Pong massidesse!

2011-11-09T20:15:00.000+02:00

Käisin nädalajagu päevi tagasi pinksi mängimas. Polnud seda pea 5 aastat teinud ja tundus meeletult khuul. Nojah, pinksi sai ju Tallinnas mängida suisa väljas, kui kultpealinna mingi projekt seda võimalust pakkus. Mina kordagi seda võimalust ei kasutanud. Teadagi peab suvilaomanik igal võimalusel maal olema ja seal palehigis parmude ja sääskede keskel tööd tegema.

Nüüd aga taasavastasin ühe koha, kus saab tänapäeva mõistes vaat, et tasuta mängimas käia. See koht ei jää Tallinnast kaugele. Võiks öelda isegi, et sinnasõit võtab vähem aega, kui sõita kodust Mustamäele. Või kui täpne olla, siis selle koha nimeline maffia tegutses kunagi. Ühesõnaga olles üdini halb inimene, ei reklaami ma seda võimalust kõva häälega välja, et hordid selle üles leiaks ja seetõttu seaks ohtu praeguse olukorra, kus me M'ga ainsad oleme, kes seal mängimas käivad.

M'l on vanast ajast vintlöögid üsna hästi käpas. Muidugi meie tasemel kuid siiski. Minul ei tule siiani serv hästi välja ja oma oskamatust kompenseerin, nagu tennises, kiirete jalgadega. Mis, tõsi küll, ei ole enam nii kiired nagu nooremas eas. Hoolimata vananevast kehast, tuhmuvast reaktsioonist ja kulunud sokkidest, mäng on jätkuvalt vinge. Isegi nii vinge, et paar korda olen kontakti otsinud nii ruumis oleva tugitooli ja seinaga.

Ühesõnaga, olen talveks leidnud hea harrastuse, millega veidi otsaesist higist leemendama ajada.

Kutse

2011-11-07T14:20:00.000+02:00

Suvel uuriti, kas ma oleksin nõus andma külalisloengu oma eriala tudengitele TÜs teemal sotsiaalsed liikumised, ERLi näitel. Täna sain ka kirja, et oodataksegi novembri lõpus Tartusse.

Iseenesest väga põnev teema ja tore on erialase valdkonnaga tegeleda. Veidi ehk muretsen oma inglise keele pärast, mida ma pole väga palju kasutanud viimasel ajal. Eks erialaselt on ka katsumus, kuna eeldatakse ikkagi sidumist akadeemilise tasemega. Seega päris vabalt võtta ei saa ja lihtsalt muljetada. Teadupärast pole ma just Pippa Norris ega Rein Taagepera.

Pealegi, eelmine aasta sama eriala tudengid olid väga innukad küsijad vabatahtliku tegevuse teemal. Pean ettekande hästi ettevalmistama.

Firefox crashib

2011-10-28T22:10:00.002+03:00

Mul on täiesti siiber saanud tulirebase pidevast kokkujooksmisest. Enam ei möödu päevagi, kui kõik aknad korraga kinni kukuvad. Tundub, et peab pikaajalise brauseri pikalt saatma. Kirjutasin just pika töökirja valmis ja nätaki kõik sisu kadunud.

Millised on alternatiivid? Chrome ei tundu päris see olevat. IE poole tagasi? On veel mõni hää brauser välja pakkuda?

Kaltsukaelu

2011-10-22T13:27:00.000+03:00

Ühes väikese linna väikesel tänaval on üks väike kaltsukas. Selles kaltsukas on üks mitte nii väike müüja ja tal on mitte nii väike higihais. See higihais oli tegelikult palju suurem kui ta ise. Palju-palju suurem kui see kaltsukas. Aga mitte nii suur kui väike linn ja selle väike tänav.

Tegelikult oligi nii.

Tolles kaltsukas oli uue kauba väljapanek ja kassa ees löödi toodetele hindasid peale. Selle ümber oli parv naisi, kes ei haisenud higi järgi, aga kes olid väga äksi täis uue kauba peale. nad vaatasid liikumatult iga uut riiet, mis kastist välja tõsteti. Mõni võttis kohe telefoni ja helistas, kui nägi midagi huvitavat. Näiteks kahe triibuga Adidase dressikas pakkus huvi. Lõpuks tuli välja, et on kolm triipu ja väärtus kohe tõusis. Teine punt naisi oli proovikabiini ümber. Sealne järjekord oli rahulik, kuna midagi oli juba näppu sattunud. Omamoodi ring tekkis. Üks sai veel väljapanemata kauba hulgast särgi kätte ja läks järgmisesse järjekorda ja proovikabiini tagant tuli järgmine inimene riideid jõllitama.

Loomulikult oli enamik naisi uut kaupa uudistamas sellised, kes kunagi midagi selga ei proovi. Nad teevad emotsionaalseid oste. Isegi, kui endale selga ei lähe, miniale ikka läheb. Kui talle ei lähe, õde või lapselaps saab omale. Kellelegi raudselt on paras. Seetõttu võetakse vähegi pädev kraam ära. Kodus mehega võib muidugi jama tulla, sest mehe ees peab kaupa tõestama ja isegi, kui selga ei passi, vähemalt toas saab ikka kanda. Ja kui kõik argumendid on otsas, saab alati öelda, et aga mul sellist polnud ja oli just sellist vaja!

Tallinna elu

2011-10-21T22:03:00.001+03:00

Ma pole jätkuvalt tallinlaseks saanud. Eile tõdesin järjekordselt. Eile kiirustasin kinno ja panin Solarise keskuses kohe sinna üles välja. Seal, kus ma varem paar korda olen käinud. Tuli välja, et see seal üleval polegi Artis. No naerge nüüd! Igatahes edasi hakkasin siis otsima, et kus see Artise kino veel on, kui siin ju on juba üks ja see pole mitte see õige. Õnneks M. ütles, et kusagil all ukse kõrval oli mingi viit sellele. No ja siis leidsin üles.

Ma mõtlen, et 10a tagasi oligi Tallinnas 2 kino. No võib öelda, et üks - Kosmos. Sõpruses näidati alati mingit öääki ja C-C Plaza polnud siis valmis veel. A, äkki 10a tagasi ikka oli. Oli vist jah? Ühesõnaga 90ndatel ei olnud veel ja siis oli kinoga lihtne. Nüüd on ühes kaubanduskeskuses 2 tükki.

Siinkohal kasutan juhust ja soovitan norrakate filmi "Haiglaselt õnnelik". Tüpish Skandinaavia kino. Räigelt otsekohene ja lajatab tundlikumale vaatajale jalgevahele.

Valge poiss tumedanahalisele: "Sajand tagasi oleksid sa mu ori olnud!" No ja sellele järgnes läbi filmi...

Oleviste kiriku vaateplatvorm

2011-10-18T15:47:00.000+03:00

Käisime juba kevadel Oleviste kiriku torni vaateplatvormil. Räigelt skeeri oli, aga väga vinge vaade see-eest. Torni ronimine mööda kitsast treppi oli ka omamoodi huvitav. Eriti need hetked, mil üksteisest mööduma pidi. Igal juhul soovitan!

Õunamahlategu

2011-10-11T08:31:00.000+03:00

Üleeile tegime teist korda sel sügisel õunamahla. Käed olid pärast nii väsinud, et teetass ka ei tõusnud. Pea sada liitrit sai vist pudelitesse pandud ja siis sügavkülma. 8 kasti ootab veel ja lugematul arvul õunu vegeteerib maapinnal enne viimast hingetõmmet purustusmasinas.
Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Naljakas on see, et mahla pole kuhugi panna. Kõik pudelid on käiku läinud ja isegi küla pealt olen pidanud kokku laenama. Peab vist öisel Lasnamäel pudelikorjamises kohalikke edestama...
Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Mul on üks väga "maa" maakoht ka veel. Seal tuhnisid metssead talvel kogu aia üles, kuna ma ei viitsinud õunu maast ära korjata. Nüüd käin iga nv puu all nina maas ja uudistan, ega kusalgi mõnda õuna ei vedele. Ühe puu all oli mingi seltskond käinud juba söömas. Sõnajalad selle ümber oli maha tallatud ja õunu oli vaid kergelt näritud. Raiskajad! Mul on hirm juba, et kevadel peab hoolimata õunte kokkukogumisest ikkagi uuesti muru lappima hakkama. See ei ole lõbus tegevus. Kui nii, siis võtan sigadel...ja puud ka maha.

John Cleese telereklaamis

2011-09-30T22:28:00.000+03:00

Muuseumieksponaat

2011-09-27T22:21:00.003+03:00

Poola on arengus na maha jäänud, et õlut viiakse poodi sõjaaegse massinaga :)

Tõenäoliselt maailma parim siider

2011-09-25T22:45:00.002+03:00

Käisime eile Helsinkis. Sõbra soovitusel põikasime kohalikku õllekasse. Oli omamoodi legendaarne koht, kuna müüs kohutavalt palju erinevaid õllesid üle maailma. Mina teatavasti õlut ei joo ja seetõttu palusin baarmännil (mitte segi ajada supermänniga) pakkuda mulle tema arvates parimat siidrit. Oli neil seal nii meile tuntud Westonsit kui Ecussoni sorte, kuid tema lõi lauale Walesi siidri.

See siider sulas suus nagu esimene maasikas huulte vahel. Maitses nagu õunajõgi, millel suure keelaeruga sõudsin ja seejärel end voolul kanda lasin. Siider maitses nii hästi, et antud hetkel polnud sobimatu poetada üks pisar ja lihtsalt käsi teava poole sirutada. Omamoodi religioosne kogemus! Nii ma seda jõin ja tundlesin kuniks otsa sai.

Õnneks saab seda kraami netist tellida. Olgugi, et maksab üksjagu palju, kuid on seda kordi rohkem väärt, kui mitu pudelit neid siidreid, mida Eestis pakutakse.

Tallinna kainestusmaja 1966 Soome TV pilgu läbi

2011-09-16T09:42:00.001+03:00

"Nagu hotell"

 

Tänks @Maris Uusna

Vene keel, must nagu tökat

2011-09-16T09:04:00.000+03:00

Esmaspäeva lähen jälle kooli. Keeltekooli. Vene keelt õppima. Hoolimata sellest, et ma seda väidetavalt 9 aastat olen õppinud, ei oska ma palju rohkem, kui küsida naabrinaise käest: "kak dela?" Ah, no ma tean mitmeid roppe sõnu ka ja oskan öelda krasavitsa, aga neid pole ma sihtotstarbeliselt eriti kasutanud.

Tegelikult, kui aus olla, siis ma natukese oskan ju küll, aga teadmised on nii lünklikud, et ma ei hakka seda vähest kunagi kasutama, kui ma ei õpi ära seda poolt, mida ma ei tea.

Ah et mis ma keelega peale hakkan? A, mis ma inglise keelega teen? Vastus on siin olemas. Pealegi, kui kaabeltele tarbijad saavad pealekauba viiskend vene telekanalit, oleks patt neid mitte vaadata ja nende abil keelt lisaks õppida. Potentsiaal keel kärmelt rahuldaval tasemel selgeks saada on ju olemas.

Järgmisena jääb küsimus, kas peaks enne õppima alustatud taani või saksa keele selgeks või võtma hoopis nullist prantsuse? Või hispaania keele? Spaniardid soovitasid kohe hispaania keelt õppima hakata. Ütlesid, et maailma lihtsaim keel. On's lihtne? Või kuidas seda kõige paremini rakendada, et meelest ei lähe? Oluline on ju õppe puhul, et seda ka pideval kasutada saaks. Kunagi õppisin ja oskasin mõne lause öelda heebrea keeles. A, mis kasu sellest nüüdseks on? Praktikat ju pole.

Benny Hill Saksa professorina

2011-09-12T12:40:00.005+03:00

Esmaspäevane naerupahvakas. Eriti hea, kuidas ta selgitab sõna ASSUME.

Lost Continenti saiapoliitika

2011-09-07T21:57:00.000+03:00

Käisin A'ga Lost Continendis Narva maanteel ja avastasin, vähemalt enda jaoks, kummalise asja. Nimelt, iga päevaprae ostjale tuuakse lauda ka kukkel. Soe, aga kõva koorikuga. Nagu need ülessoojendatud kuklid ikka on, eks. Lisaks praele võib salati leti juurest võtta igaüks saia nii palju, kui heaks arvab.

Kuna minu ja A. jaoks on taoline kukkel suht sama nagu saiaviil, siis pöördusime teenindaja poole ja uurisime, et kas nii ei saaks, et päevaprae juurde kuklit ei toodaks. Et noh, kuna salatiletist nagunii saab. Eeldades, et inimene ei söö saiatooteid, kuid tellib päevaprae, läheb see saiake raisku. Eeldades omakorda, et puutumata saiake ei lähe järgmise kliendi puhul uuele ringile. Teenindaja muidugi ei saanud aru ja vaatas meid kohkunud pilguga nagu tahaksime tõreleda temaga.

Ehk siis meid veidi pani imestama, et kas poleks õige lasta inimesel ise valida, kas võtab saia või mitte. Minu puhul, kes ma saia eriti ei tarbi, jäi see kukkel ka alles. Korralik koht viskaks selle kukli vist minema ja sellisel juhul läks see ju täitsa raisku.

Tere Twitter

2011-09-07T16:25:00.000+03:00

Hakkasin säutsuma. Lasnamäel öeldakse selle kohta "plõksima" ja "paukuma" ka, aga see ei kõla nii hästi.

https://twitter.com/#!/BobstheBobik

Parim autoturva - leopard!

2011-09-07T13:58:00.002+03:00

Mina olengi Hillar Palamets

2011-09-07T08:24:00.002+03:00

Ehk - Nuudliblogi VIIS aastat tagasi! Tundub nagu olnuks eile. Või üleeile...

Lasname seebi jätkuks

2011-09-06T16:33:00.000+03:00

Naabrid on nüüdseks maha rahunenud. Võttis alles aega. Augusti alguses millalgi käis naabrimehe ema vist naise peale röökimas ja tegi seda nagu oleks endal varasemast palju kogemusi. Mees ise ei ole eriti osav karjumises. Isegi ei löö naist. Laps on ka vait jäänud. Peaaegu on võimalik jälle rahulikult elada.

Lifti peegel on jätkuvalt üle päeva täissülitatud, koera uriiniga on kaetud põrand. Äsja värviti koridori seinad üle. Ootan huviga esimest graffiti-postitust. Ega siin joonistada ei osata. Ikka "Dima bõl sdjes" ja muu selline ajalooliselt väärtuslik sotsiaalinformatsioon. Mina soovitaksin kirjutada lause sisu kahekeelselt, siis saavad kõik elanikud aru. Näiteks "tõmmake nahhui". Sest, mis muu saaks olla grafosodimise eesmärgiks kui anda endast teada laiematele massidele - kogu trepikoja elanikele. Järgmisena maja välissein ja siis Lasnamäe kanali sild. Võib eeldada, et mõnest saab niimoodi tulevikus kommunikatsioonipersoon.

Bukowski Bostonis

2011-09-06T16:22:00.003+03:00

Bukowski joomakoht Bostoni kesklinna kandis. Täis kahtlaseid mamsleid ja vuntsidega pervareid, just nagu Chinaski tegelaskujule meeldis. Liiga äge, et olla tõsi! (klikka pildil ja uue lehe avanedes veelkord, näed palju suuremalt).

Kesköine muusikapala

2011-09-01T22:32:00.000+03:00

Seekord Prantsusmaalt. Aitäh E'le, kes selle loo enese teadmata mulle teatavaks tegi.

Charles Trenet - La Mer (1946)

Ma lähen tööle.

2011-08-31T23:26:00.003+03:00

Nüüd 1. septembri eel olen hakanud mõtlema sellele, et mind ootab ees üks uus katsumus ja uus õppimine.

Olen olnud u 2a6k kodune :) . Poisiga, noh. Ja nüüd lähen tagasi tööle. Aga kummaline on mõelda, kuidas kõik see vahepealne aeg on mind muutnud. Muutunud on minu prioriteedid, soovid, unistused...

Olen käinud tööl sellisena, et oli püsisuhe, aga koos ei elanud. Ehk siis peale tööd läksin vanematekoju, kus enam-vähem miskit suurt tegema ei pidanud. Söök oli laual ja toad korras.

Siis mingi hetk algas iseseisev elu... Käisin tööl, aga kodus ootasid mind toimetused. söök, koristamine, pesupesemine.

Siis jäin rasedaks. Nüüd vist võin tunnistada, et sellel perioodil oli mõtted ka mujal, kui töö juures. Iseenesest ei kujutanud ette kodus olemist. Aga samas ei suutnud ka enam täiesti tööle keskenduda.

Siis olin kodus.. rasedana. Oi, kui igav oli. Ma ärkasin ikka kell 8, sest uni läks ära. Ei osanud kodus miskit teha.

Ja siis ta tuli.. minu poiss. See oli alguses hullumeelne aeg. Igavuse üle kurta ei saanud. Ütleme, et kui poiss sai u 1-aastaseks, siis hakkasin enam-vähem harjuma selle lapse rütmis elamisega. Oli laps, kodused toimetused. Ma sain suht vabalt enda aega sättida. arvestama pidin ainult poisiga.

Nüüd siis ootab mind ees töö+laps+kodu. ma pean õppima uue rolli ja õppima neid kõiki asju ühildama. Enne tööd ja peale tööd tuleb kiirustada lasteaeda. Millalgi peab käima poes. Millalgi tuleb teha süüa. Lõunauinakuid enam pole. Ei saa enam suvalisel päeval külalisi kutsuda ja külla minna. Ja kes ja millal veel koristama ja pesu pesema hakkab?
Hetkel valdavad mind ainult need tunded, et peale tööd tahaks kiiresti kiiresti lasteaeda minna, et oma väike suur poiss sealt kätte saada ja koos koju minna ja kodus olla :) .

Eh, inimesed on ikka rumalad. ALATI tahetakse seda, mida just hetkel ei saa... võiks ju ometigi osata nautida seda hetke mis on...

Pirtsu,
natuke kurb.

Piknik vabaõhumuuseumis

2011-08-14T23:02:00.001+03:00

Kui kevadel avatud uste päevade ajal sai üle jumal teab mitme(kümne) aasta Vabaõhumuuseumis käidud, tekkis tõeline ahhaa efekt. Üsna tublisti on muuseumi arendatud ja tundub, et inimesed, kes seal töötasid olid sise ka rahulolevad. Iga maja juures oli tädike, kes elu-olu tutvustas ja tegi seda ebaeestlaslikult rõõmsatujuliselt ja igatepidi meeldivalt. Pärast mõtlesingi, et peaks ikka korra suve poole tagasi minema ja uuesti üle vaatama sealse külaelu.

Täna käisimegi piknikku pidamas ja tore oli. Ilus ilm, toredad külastajad ja jätkuvalt tore personal. Nägime pooleliolevat maja, mis on esimene uus ehitis üle mitme aasta. Nii mõnigi oli tulnud murule pikutama ja kui isegi murul istet hakkasime võtma, küsis üks papi oma pere käest, et no miks me ometi ise piknikukorvi kaasa ei võtnud.

Eino tõesti. Seal on nii hea rahulik tiksuda kas või terve päeva, et miks seal küll rohkem inimesi vaba aega veetmas ei käi? Palju oli turiste, kes audio-giid vastu kõrva käisid majade vahel ja eriti palju oli vene keelt kõnelevaid inimesi. Igatahes oli seal maru hea olla ja tutvuda nende majadega, kuhu kevadel sisse ei taibanud põigata. Eriline soovitus siinkohal on üles otsida rannarahva talu, kus talumaja n.ö. elutuba on eriti hubane ja õdus. Maja ise on ka vahva, aga see tuba on nii kenasti sisustatud, et sinna oleks ise sisse astunud ja laua taga nuga ja kahvelt hõõrunud ja imestusest hüüdnud: Jyri-Öö!

Einoh, pilet on jah harjumatult kallis eestlasele. Kes välismaal muuseumis käinud, see mõistab, et isegi soodne. Sellise krempli ülalpidamine pole odav lõbu ja mina küll soovin, et seal veelgi rohkem maju oleks ja veelgi rohkem võimalusi vana-aja elu ja kommetega tutvust teha. Võrdluseks, et Taanis Arhusis samasugune, küll linnaelu tutvustav, muuseum maksis vist topelt rohkem. Ometi käisin seal aasta jooksul 5x. Ja ega peagi pidevalt seal käima. Minge kas või kord aastas ja usun, et hea tuju ja hea kogemus garanteeritud. Mulgipudruga!

Unenäoseletajad, aidake!

2011-07-28T10:03:00.000+03:00

Nägin öösel unes, et Keilas on trammiliin. Suisa kaks tükki, kui täpne olla. Üks on selline lühem, umbes viis-kuus peatust ühes suunas ja teine teeb törts pikema ringi. Lisaks nii kolme peatuse jagu sõitu. Trammid sõitsid väga tihedalt ning rahvast oli ka palju trammides. Vähe sellest.

Üürikorter oli korter, mis oli kahest kokku pandud ja mille ühendajaks oli seinasektsioonis riiuli tagaseinas olev luuk. Teisel pool luuki elas perekond, kes esimest poolt korterist välja üürib. Ahjaa, pakuti sooja toitu ka. Kandik asetati sektsiooni riiuli peale luugi ette.

Mida see nüüd siis tähendama peaks?

iPhone

2011-07-26T19:54:00.000+03:00

Kui koosolekute laua taga on kõigil peale minu iPhone, siis tekib küll tunne, et kas mul on midagi olulist puudu. Või, et kas iPhone on nüüd nagu E klassi mersu eest, et kui sul see olemas on, siis saab äri ajada küll? Selge see, et see on mugav ja tore meediakeskus, aga ikkagi uskumatult populaarne.

Kes pudeli veini ära joob...

2011-07-22T22:04:00.000+03:00

Kreisiraadio tarkus ütleb, et kes pudeli veini ära joob, pole veinisõber vaid joodik.

Olen mõnda aega uudistanud, mis maksab pudel veini Eestis ja kui palju samasugune välismaal maksab. Nüüd võin küll järelduseks öelda, et hinnavahe on u. kahekordne. Alles äsja ostsin paar pudelit Itaalia veini, mille hinnaks pea 8€. Netis ringi uudistades avastasin, et samasuguse putli saaks näiteks Inglismaalt neljaga. Selliseid näiteid on paraku poole aasta jooksul tekkinud mitmeid.

Seega polegi võimalik veinisõbra staatusest vabaneda, kuna võrreldes välismaaga (Lääneriikidega) pole võimalik nii palju veini lubada, et joodikuks hakata. Ons see nüüd hea või halb, aga kummaline on juba, et iga kord Kesk-Euroopas käies pean koti pudeleid täis laduma, et siis Eestis ei peaks mõnda aega kirve hinda maksma.

Rootsi heaoluühiskond

2011-07-17T22:35:00.002+03:00

Pildistatud Stockholmi kesklinna kandis.Andsime omalt poolt ka panuse. Mitte küll nii suure nagu keegi teine - rahakarbi kõrval on kiirtoidukast ostetud söögiabi. Näeb läckra välja.

Mehhiko seep Lasnamäe moodi

2011-07-14T11:26:00.005+03:00

Algab Lasnamäe tõsielusari "Larissa, Jevgeni ja väike Fjodor - kooselu kibedad viljad on magusad"

Naaberkorteris elab Larissa, Jevgeni ja poeg Fjodor. Poiss on neil pisike. Alles väljus igavese röökimise east. Nüüd saavad naabrid öösiti magada. Või siiski mitte?

Nädalakese tagasi käis Larissa ära. Ei, komandeeringus küll mitte. Aga oli paar ööd ja päeva eemal. Lapse isa Jevgeni, eeldame, et on ikka lapse isa, tegi mõni aeg tagasi pisikese ülekuulamise, et kus naine niimoodi litutas. naine tunnistas ausalt üles, et jah oli üle aisa löömas. Ihunuhtlust ei järgnenud.

Täna öösel käis tihedam arveteklaarimine. Kummalisel kombel üsna vaikselt. Oleks eeldanud, et slaavi temperament lööb välja. Ehk hiljem? Järgmises osas? Igatahes mees ja naine läksid rõdule asju selgeks rääkima. Jah, sellele rõdule, mis on pmst ühendatud meie omaga ja veel ühe naabri rõduga. Seal siis Jevgeni sõimas naist sõnadega, mida kuuleb üsna tihti sidesõnade asemel. Leidus ka sõnu, mille tähendusest aru ei saa, kuid mis arvatavasti ei olnud pehme kui lambavill. Naine suurt ei vastanud. Võib-olla ei saanud tema ka kõigist aru? Lõpuks mees küsis, et noh lähedki vabatahtlikult mu juurest minema? Naine ütles, et läheb jah. Õhtul soovis mees veel naisega rääkida. Tundub, et kuuleb veel sõnu, milles tavaliselt armastust ei avaldata. Millest räägivad naabrid rõdul täna öösel?

järgneb....

OKO

2011-07-13T00:24:00.001+03:00

Käisime pühaba sõpradega Kaberneeme sadamas OKO restokas. Toit oli maitsev. Teenindaja oli sõbralik ja oskas nalja teha ja suhelda. Interjöör meeldiv. Meenus koheselt Rootsi ja rannaäärsed pisikesed kohvikud ja poekesed.

Vahva oli olukord, kus teenindaja küsis, kas saab midagi veel pakkuda. Meie soovisime arvet ja arutasime siis omavahel sõbraga, et külma arvet vist ei hakka tegema, et ei jaksaks joosta sellise palavaga. Teenindaja märkis, et tema ka ei viitsiks vist, et tal on soe tee sees. Või oli see vastupidi - et viitsiks. Igatahes kui arve metallkarbi sees saabus, oli see nii külm arve, kui olla saab :)

Või kui küsis, kas toob veel maasut (magustoit murelite, maasikate, jäätise ja šokolaadikreemiga), ütlesin, et maja kulul kindlasti. Tema küsis ruttu vastu - aga millise maja kulul :)

Selline suhtlemine teeb ainult head. Vahel tekib isegi lootuse tunne.

Prussakakultuur

2011-07-12T00:12:00.000+03:00

Lasnamäe eluga käib kaasas prussakakultuur. See on selline kultuuriliik, kus kraanikaussidesse ei tohi ööseks jätta veetilkagi, sest prussakad käivad seal vett joomas ja supelungi pidamas. Toit peab samuti olema külmkapis ja kuivained kindlasti purgis. Ega need valgete täppidega punased topsikud niisama kapis vedele.

Lisaks peab prussakakultuurlaseks olemise lisana olema majas mees, kes neid elukaid maha notib, kui perenaine neid köögikapi uksel kohtab ja kiljatab. Mõni maskuliinsem piff killib neid ise ka, kuid see minu arvates ei sobi mitte. Prussakakultuuri viljelemise ettekäändel saabki preili kutsuda mehe majja.

Täna öösel avastasin prussaka vannist, kus ta pimedust nautides suples ja arvatavasti tilgakest vett nautis. Mina saatsin ta allavett lootusega teda mitte enam kohata. Küllap vanemad prussakkultuurlased õpetaks, et prussakas on siis surnud, kui ta laiaks litsud. Muul juhul ei saa teps mitte kindel olla.

Ahjaa, kust ta nii äkitse välja ilmus? Küllap keegi teeb remonti. Just remondi käigus hakkab prussakas uut kodu otsima. Küllap leidub paneelmajades senini hügieenist vähelugupidavaid perekondi, kelle koduloomadeks nad on ja kelle lahkumise järel nad tänavale (teise korterisse) tõstetakse. Õnneks pole tegemist vaaraosipelgatega. Nendega kohtusin kord Annelinnas elades. See on hoopis teine jutt. Hoopis teine kord.

Crash

2011-07-07T10:18:00.004+03:00

Giga väidab, et sport on tervisele ohtlik. Nojah, eks tervisele hakkab siin ilmas palju asju. Seekord aga kinnitasin ta sõnu ja kukkusin küll külje lõhki sporti tehes.

Käisin paar päeva tagasi M'ga rullitamas. Polegi korralikult 11 suve jooksul külge maha pannud. Seekord õnnestus. Pärnapuu all oli kõvasti siirupit, millega rattad hästi kokku hakkasid. Mõnisada meetrit hiljem libises heast peast sirge tee uisk alt ära ja järgmine hetk olin istuli. Külg on veidi marraskil ja peopesa samuti, kuid hullem jäi vast olemata. Endale pakkus veidi naljagi. Kummaline on see, et püksid naha ja asfaldi vahel jäid terveks. Columbia toodetud lühkarite kangas ei saanudki kahjustada, ei läinud auklikuks ega juhtunud midagi muud. Soovitan nüüdsest soojalt selle firma riideid.

Kuna me ei teadnud, mis kukkumise põhjustas ja ei osanud pärnapuud vältida sai ka sõber järgmisel ringil käbla käidud. Õnneks ei juhtunud tal seekord midagi hullu. Ühel tema esimestest uisutamistest küttis ta otse rind ees vastu maad. Vot see oli vaatepilt ja ehe inimlennuk.

Muus osas on uisutamine turvaline :)

"Noor Eesti" kütkes

2011-07-04T15:32:00.010+03:00

Käisin reedel Rakveres "Noor Eesti" etendust vaatamas. Teatriliblikad pole kõhust lahkunud. Tundub, et ei lahku nii pea. Olen Rakvere teatris käinud kahte etendust vaatamas ja ega ma vähese kogemuse tõttu liialt oodata osanud. Etendusest on palju kirjutatud ja kriitikud tüki hästi vastu võtnud, ent mida ma ise sellest arvan?

Etenduse tugevamaid külgi on raske välja tuua, kõike ahmisin kui näljane ja etenduse lõpuks sai suu hästi täis. Ilu oli nii palju, et polegi kindel, kas kõike silmata jõudsin. See, mida nägin, oli mitu korda vaatamist väärt. Britt Samosoni poolt riietatud tulevased klassikud nägid väga šikid välja. Pausi ajal õhkasime sõpradega kui ühest suust, et Tuglase kuue kannaksime küll ribadeks ja seejärel lapiks kuniks see rohkem lapitekki kui riiet meenutab. Vähem kaunis polnud tema tulevane kaasa, kelle riietus pakatas naiselikkusest ja ilust, mida kahjuks tänapäeval harva kohtab. Nüüd tean, kelle poole pöördun, kui peaks terake raha üle jääma kenade riiete tarbeks.

Lavast on samuti niisamagi palju juttu tehtud ja ausalt öeldes ega Diivani ajakirjas nähtud piltidelt saanud ma aru, miks teda nii väga kiidetakse. Esimese asjana märkan, et väliüritusele kohaseid tellinguid pole ja lava ei meenutagi pooleli olevat ehitust. Mulje üha paraneb, kui avastan, et puidust lükandukse taga asub saun, kus Under ja Laikmaa nii kõvasti leili viskavad, et lava auru sisse mattub, sain aru, milles lava võlu seisneb. Või lavatee alla jõe äärde, mille peale noorsandid paadiga sõitma lähevad ja seal suuri plaane peavad. Või kuidas lava passis hästi matkitud presidendi vastuvõtuks, mille sarnast vaevalt oma silmaga nii lähedalt rohkem näen. Kubistlik ballett ja kolme lõvi püramiid oli kohati tõsise, kohati nukra tüki juures hea amps kerget huumorit. Ja huumorit jagus etendusse veel palju. Nii palju, et mõnel suisa pisarad voolama hakkasid. Tekst oli seda väärt.

Noor Eesti tassündi ei toimunud, küll aga armastust, sõprust ja suuri tegusid.

Näitlejad tegid suurepärase töö. Usun, et tükk oli nende jaoks üskjagu pähkel, kuna paljudel oli nii palju rääkimist, et kuidas nad selle kõik pähe õppisid ja veel sellise tempo juures. Etenduse algus oli nii tormiline ja karakterite jooni väljatoov, ime, et keegi ei koperdanud. Mõni oli rolli nii hästi sisse elanud, et tekkis tunne nagu kirjanikud oleks ise laval. Hannes Kaljujärv, Mait Joorits ja Maarika Mesipuu Peeter Rästas olid mu lemmikud. Ja helid kõlasid kaunilt ja õhtu oli arvatavasti kõige ideaalsem väliteatri nautimiseks. Kui õhtul on 20+ kraadi sooja, pilvitu taevas, tuulevaikus ja putuk-õgijaid peaaegu pole, siis mida veel ühelt õhtult tahta? Kava ehk? Jah, see kava oli võrratu. Palju huvitavat infot, ka pilte klassikutest.

Jah, see etendus oli suur elamus mu jaoks. Nii suur, et nüüd lähen poodi ja ostan Elo Tuglase ülestähendused Wabariigi ja Nõuka päevilt. Ostan ja ahmin esimese osa 400+ lehekülge loetud tundidega ja seejärel suundun Underi luuleaita avastama. Jah, ma pole tõesti teab mis igapäevane luuletuste lugeja. Nüüd aga tunnen, et etenduse jääknähtude saatel on aeg selleks küps.

Luuletamine olevat meeste töö, naised ju ei oskavat

Kel veel isu sellest tükist osa saada, siis Rakvere teatri kodulehe andmetel on viimane etendus sel pühapäeval ja suisa on vabu kohti. Meeletult kahju, et seda vaid 12 korda etendatakse. Jääb vaid suur lootus, et järgmine aasta tuleb tükk kordamisele. Oleksin esimest korda elus valmis ühte tükki teist korda vaatama.

Lisa: Paraku, pigem õnneks, ka viimane etendus läheb täismajale.
P.S. pildid laenatud Rakvere teatri kodukalt.

Kesköine muusikapala

2011-07-04T00:31:00.000+03:00

Terry Callier - Dancing Girl

Korduvalt on kesköistes muusikapalades olnud muusikat aastast 1973. Seekord siis järjekordne eksemplar. Tundub, et oli hea aasta.

Lasnamäel on hea elada?

2011-06-22T00:06:00.001+03:00

Olen juba mõnda aega kuulnud ühe Lasnamäe patrioodi suust, et selles linnaosas on väga hea elada. Pole seda va kuritegevust midagi nii palju ja öösiti ringi liigelda on turvaline. Maja on vaikne ja ühistu toimib jne.

Minule ei meeldi Lasnamägi. Ma ei saa öelda, et ma otseselt vihkaks seda paekivi peale ehitatud halli, kuid palju just puudu ei jää.

Turvaline siin ju pole. Kodus on, küll ammu aega tagasi, vargad käinud. Sel kevadel osati auto esiots katki sõita ja peegel küljest rebida.

Vaikne on siin võib-olla talviti. Suvel undavad majade vahel noored alkohoolikud, kes joovad viina otse pudelist ja röögivad üksteise peale kasutades venekeelseid nahhuisid, sukasid ja muid sidesõnu. Tütarlapsed, kes nendega hängivad, vaatavad seda pealt ja röögivad vahel ka kaasa. Nemad ei karju suka-plääd. Nad lihtsalt kriiskavad. Üleeile tuli üks über-vintis sell otse kohalikust võpsikust ja oli nii täis omadega, et kõndis täpselt sinka-vonka ühest sõidutee äärest teise. Üsna ettearvatav trajektoor kuniks haaras suvalise auto kapotist, sest ainult see päästis teda asfaldile kukkumast.

Majas tehti mõni aeg tagasi remont. Selline tagasihoidlik. Seinad värviti üle, pandi plastikaknad koridori, lift nägi välja seest nagu uus, peegliga. Peeglit on pärast seda korduvalt lõhutud. Seinad on sõltuvalt korrusest tekste täis a'la Ljohha bõl sdjes, isegi graffitiks ei saa seda kutsuda. Sihvkakoored on enam-vähem igaõhtune nähe. Kahe korteri vahelist koridori puhastades visatakse liiv jms mitte prügikasti vaid ühiskasutatavasse liftikoridori. Jah, visatakse oma koridorist kühvliga laiali lifti ukse ette. Ahjaa, tekstidega on kaoetud isegi koridori plastikaknad. Ka väljast poolt on maja seinad kaetud soojustusega selle peale on jäetud sõnumeid. Välisuksed on avarad - rohke klaasiga. Needki on tihti lõhutud.

Naabrid laenavad raha. Tagasi ei maksa. Lasnamäe õnn on niipidi - hea, et rohkem pole küsima tulnud ja hea, et nad pole soovinud telefoni laenata, et sugulastele Aserbaidžaani helistada nagu seda varem tehti.Naabrid on õnneks nüüd tõesti mõistlikumad. Olid ajad, kus nad poksisid poksikotti kahe korteri vahelises koridoris. Matsud kostsid kõikjale. Naabripoiss on tõsine poksija. Temaga kakelda ei sooviks. Tema vend väidetavalt sattus konflikti ja maeti elusalt. Aga need olid 90ndad. "Punane Elavhõbe" oli üsna tõetruu film.

Ühistu toimib küll nagu te olete aru saanud. Siiski on kulutused seetõttu maja haldamisele meeletud. Ühistu esimees suunab väidetavalt ehitustööd sõprade firmadele. Ühistu koosolekud toimuvad vene keeles. Meil oli varem trepikojas (siin öeldakse paradna) 3 eesti perekonda. Nüüd on rohkem.6-7 kindlasti.

Lisaks liftipeegli lõhkumisele elab majas koer, kes urineerib üle päeva lifti. Kunagi ei tea, mis seal ees ootab. Õnneks lift töötab kuidas juhtub - vahel iga nädal on katki. Tavaline on see, et esimesele jõudes uksed ei avane. Või esimeselt ei saa lifti, peab teisele kõndima. Mitte, et see raske oleks, aga nii ei peaks asjad toimima. Mingi töll sülitab peegli peale umbes sama tihti, kui koer lifti pissib. Seinad on ka vahel süljesed. Sirgeldusi ja võtmega kriipimisi täis.

Maja ette tegi linnaosa lastele korraliku mänguväljaku. Pool hoovi on nüüd liivakast. Liiva oli algues palju. Nüüd on see tuulega majade vahele ära lennanud. Miks peab lastel olema linnas iga maja vahel liivakast? Mänguväljak on okei, kuid on selge, et tuulises Tallinnas see liiv seal kaua ei püsi.

Majas ei teretata omavahel.

Kahtlemata on Lasnamägesid erinevaid. See tähendab, et majad on erinevad ja mõni on päris korralik. Mõni kant on kenam kui teine, kuid see on minu kogemused ja läbielamised. Õnneks on kõik ajutine ja usun, et varsti leian sobivama linnaosa, sobivama maja ja naabrid. Seniks aga olen ettevaatlik liftis ja sellest väljaspool.

Tallinnal on kõige pikem

2011-06-18T21:40:00.001+03:00

Loodusesõbrana on mul veidi kahju, et enam ei tohi pikem olla, kui Tallinnal endal on. Ehk siis on teada, et linnal on maksimaalselt 15 senti pikk. Nii väidab ajakirjandus. Olen ise oma silmaga näinud, et Tallinnal on kohati olnud palju pikem, kui tallinlastele lubatud on. Näiteks endise TV1 maja ees üle tee on kohati vähemalt 30 senti pikk.

Mõni ime siis, et linnapea ümber nii palju naisi tiirleb ja nad ajapikku ära kipuvad väsima. Iseasi, kas on õige, et teistel peab olema 15 või lühem, aga linnal võib palju pikem olla?

Rääkisin muru pikkusest.

Tööpakkumistest veelkord

2011-06-10T12:30:00.000+03:00

Varasemalt vihjasin, et Kaitsemin otsib doktorikraadiga meedianõunikku. Kummaline nõudmine ei jäänud märkamata ka EPL'l ja ÕL'l.

Seekordne küsimus on: millele vihjab nelja päeva pikkune konkurss? Kas sobiv kandidaat on juba leitud? Või hoopis organisatsioonis käivadki asjad nii? Või püütakse töötuid, kellele automaatselt see kuulutus mailile saadetakse?

Seekordne üllataja on Töötukassa.

Kesköine muusikapala

2011-06-08T23:00:00.001+03:00

Eelmine nädalavahe käis Tallinnas house muusika tegija Moodymann. Ameerikamaalt, Detroidist, kui õigesti mäletan. Mina kuulasin teda aastaid tagasi ja väga meeldis. Polnud kuiv tagumine vaid üsna meloodiline souli ja funkmuusikaga segamini. Sekka huvitavaid lauseid tuntud ja tundmatutest filmidest. Kusjuures tüüp esineb plaadikeerutamisega nii, et riie on tõmmatud ette ja läbi näeb üsna vähe. Ta leiab, et inimesed peaks nautima musa, mitte passima, mida ta riiuli masinate taga teeb. Õige jutt ju.

Ahjaa, eelmise Moodymanni Eestiskäigu kohta olin siin blogis juba kirjutanud.

Plaadi nimilugu ammuse kauamängiva pealt "Black Mahogani"

Telliskivi kirbukal

2011-06-08T16:19:00.002+03:00

Paar nädalat tagasi käisime M, M, K'ga kraami müümas. Kodus tegin eelnevalt põhjaliku uurimise, mis ruumi ära võtab ja millest suurt asja enam pole. Muusikaplaadid, DVD'd, raamatud (Jüri Mõis ju ütles, et tänapäeva modernses kodus raamatuid ei ole) riided, paar autokõlarit, prillid, joystick ja veidi muudki. M oli samuti kasti jagu asju kokku pannud. Temalgi domineeris muss ja film ja pani müüki isegi kaisukaru, keda keegi 1€ eest ostma ei soostunud. Nüüd on see karu Raalimeistrite juures ja tervitab uusi kliente.

A, kuidas meil läks jah? Hästi muidugi. Endale üllatuseks tegin müüki 62€ eest ja M müüs u 25€ eest vist mittevajalikku kraami. Tema küsis iga eseme eest vaid euro. Mina seevastu küsisin näiteks ühe üsna ülbe, kuid väheste funktsioonidega mobla eest viieka, mõned B. raamatud läksid kolmeka eest ja DVD'd enamasti kahe euroga.

Ilm oli super ja inimesed olid vahvad. Üks eriti kuri noor tsikk oli ka, ostis ühe thrilleri. Unustas muidugi letile ja hiljem viisin talle selle ära. Kaubelda sai ja nalja ka. Telefoni müüsin tegelikult lausa 2x maha. Esimene tõi tagasi ja ütles, et tema jaoks menüü aeglane ja teine ostja võttis ikkagi ära. Mis üldse ei läinud oli riided. Neid isegi ei vaadatud, omet mõni asi oli pmst uus. naiste riided muidugi teiste lettide peal läksid vist hästi. No ja ühe DVD sisu oli tühi, kui müümiseks läks. Keegi oli juba pihta pannud. Kontrollisin spetsiaalselt kõik karbid enne müüki panekut üle.

Rahvas, muide, käis nii, et hommikul juba enne avamist oli esimene ring tegelasi kohal, keda paelus igasugune defitsiitne kraam. Mõni otsis raamatuid, mõni muusikat jms. Tõsised kogujad ühesõnaga. Lõuna ajal tuli teine ring rahvast ja need olid sellised surfaja moodi, kes võtsid vabalt ja ei kiirustanud diili tegema. Seda sorti inimesed, kellega oli üsna mõnus juttu puhuda müügidiilile lisaks. Ikkagi sarnased huvid, kui mu asju ostetakse. Umbes kahe paiku hakkas müük ära vajuma ja siis otsustasime, et läheme ja lööme osa teenitud rahast F-Hoones sirgeks.

Mõned asjad jäid järgi ja kast hakkab uuesti täis saama. Tundub, et suve jooksul peab korra veel minema. Sõbrad, keda trehvasime soovisid ka tulla. Tundub, et järgmine kord peab vähemalt kaks lauda broneerima. Infot sündmuse kohta saab siit. Soovitan kõigile soojalt.

Ühistranspordi piletihindadest Tallinnas

2011-06-06T23:38:00.000+03:00

Viskasin pilgu peale ühistranspordi piletihindadele ja avastasin, et näiteks kesklinnast Viimsisse või Viimsist kesklinna sõitjatel, kel puudub Tallinnasse või Viimsisse sissekirjutus, on vaid kütusekulu arvestades sõita autoga odavam, kui osta kuukaart bussiliinile. Nimelt, kui auto- ja bussisõidu pikkuseks on u 10-15 kilomeetrit ja buss läbib kahte tsooni, tuleb kütusekulu maksumuseks ühe kuu jooksul u. 500-600 krooni. Bussikaart üheks kuuks (pikemaks ajaks kahe tsooni puhul ei saa mittetallinlane osta) maksab 605 krooni. Kuukaart Tallinna või Viimsi elanikule 520 krooni.

Ma mõtlen, et enamik Tallinnas elavaid inimesi on sisse kirjutatud Tallinnase ja seetõttu on neile kuukaardi maksumus suure tõenäosusega soodsam, kui mittetallinlasele....et nende puhul autoga liiklemine tõesti maksab veidi rohkem (lisaks iga km. kohta auto remondikulud jms peaks juurde arvestama), kuid ma hakkasin seejärel mõtlema ajale. Leidsin, et antud juhul minu näite puhul kulub bussisõidule päevas poolteist tundi ja autoga sõidab sama otsa edasi tagasi poole tunniga. See tähendab, et 22 tööpäeva puhul on ajaline kokkuhoid autot kasutades ühe kuu jooksul peaaegu terve tööpäev e. 22 tundi. Hullumeelne vahe!

Mnjah, muidugi on bussiga sõitmise ajal võimalik lugeda juturaamatut või tegeleda millegi muu kasulikuga ja bussiga sõitmine ON keskkonnasäästlik ja turvalisuse mõttes ehk riskivaba. Noh, okei, võimalik, et koju jõudes avastad, et rahakotti pole enam jms, aga arvatavasti on inimese keha bussis paremini kaitstud. Seega mingis mõttes jällegi buss on parem kui auto, kuid jälle tuleb mängu ajasääst, mis on üüratu.

Mina valiksin sel marsruudil muidugi ratta. Kergliiklustee Kadriorust Viimsisse on olemas ja 10km ei ole nii üüratult pikk maa. Laiskuse mõttes ehk sõidaksin elektrimootori abiga. Vähe sellest, et rattaga saaks üsna kiiresti kohale, oleks see üsna hea viis keha vormis hoidmiseks. Taanis sõitsin kooli igapäevaselt 7km + aeg-ajalt lippasin kesklinnast läbi, mis kasvatas päevase edasi-tagasi sõidu 20km peale. Lisaks trenni ja tagasi +5. Polnud üldse viga.

Kokkuvõtteks tahan öelda seda, et nii linnast väljas, kui kohati linnas sees liigeldes on ühistranspordihinnad nii ebanormaalselt kõrged, et liikleja pisikese rahalise kaotuse puhul pigem istubki talvel külmas autos ja suvel soojas ummikus, kuulab raadiot või eneseabiplaati ja on eestlaslikult eraklikult autos, kui et sõidab koos kambaga, kellest osad on eelmine päev sibulat söönud, haisevad alkoholi ja sigareti järele, himustavad su rahakotti või kellest mõni räägib nii kõvasti nagu oleks aastaid töötanud kaevanduses õhkijana. Sellisel juhul ei aita keskkonnakaitsjate jutt CO2 õhkupaiskamisest ega jutt sellest, et bussiga säästad kuus ehk sada, ehk paarsada krooni.

P.S. Mulle ei meenu, millal ma viimati nägin näiteks TAKi reklaami, mis kutsub inimesi ühistranspordiga sõitma. Ma mõtlen, et bussiliiklus ja hinnad on tänapäeval niimoodi üles ehitatud, et vedajad vist leiavad, et ühistransport on jätkuvalt miski, millele inimestel puudub alternatiiv ja mida kindlasti ei peaks reklaamima ja samal ajal imestavad, et sõitjaid ei jagu ja siis tõstavad hindasid, kuna pole raha palkadeks ja busside ülalpidamiseks. Tegelikkus on ju selline, et paljudel on auto ja mitmed pole aastaid sõitnud ühistranspordiga ja neil puudub arusaam hindadest, võimalikest sobivatest liinidest ja neil on juba iidamast-aadamast kivistunud mulje seltskonnast, kellega koos bussis peab sõitma. Seetõttu peaks teatud seltskonda pidevalt teavitama ja reklaami mõttes konkureerima automüüjatega ja näitama üles soovi, et inimesed vastava firma sõidukitega liikleks. Miskipärast ei tundu mulle ühistranspordi arendamine praegusel kujul kuigi jätkusuutlik. Või loodetakse, et kütusehindade tõus paneb inimesi rohkem ühistranspordi kasutama? Hädine lootus, kas pole?

P.P.S. sorry, kroonid olid antud juhul mugavamad näitamaks kulude erinevusi.

Miks Roheline erakond valimistel üle lati ei hüpanud?

2011-06-06T21:22:00.001+03:00

Põhjuseid ilmselgelt on mitu ja enamik neist on meedias juba kajastamist leidnud. Olenemata sellest, kas keegi omadele kuhugi raha kantis v mitte, jäi avalikkusele vähemalt mulje, et küllap see erakond ühe ärimehe eralõbu on. Eks jäi külge ka märk, et müüdi end koalitsioonile maha saja miljoni krooni eest. Sedagi on arvatud, et kandidaatide nimekiri jäi lühikeseks ja löövaid nimesid polnud ka vabameeste kaasamise järgselt piisavalt. Kindlasti oli põhjuseks pisem rahakott, kuigi eelmistel parlamendikatel tõestati kenasti, et rahata saab ka hakkama. Raha kompeneseerib vanadel erakondadel karmavõlga ja rohelistel oli tekkinud seda omajagu nagu ka kõigil teistel. Meedia abiga ja abita. Seekord jäi rahast kampaania tarbeks puudu. No ja muidugi oli põhjuseks see, et EER on nišierakond ja v.a. keskonnateemad, muu oli halvasti ja segaselt "programmis" kajastatud. Teada on, et tänapäevane erakond, kes soovib parlamendi töös osaleda, peab sisuliselt kõiki teemasid hästi valdama e. olema laiahaardepartei, mitte nišierakond.

Üks põhjus, miks see kaadervärk koost kukkus oli minu arust ka personalivalik. Üha enam tundub, et inimesed, kes erakonnaga seotud olid, kes erakonnas palgal olid, ei vedanud tasemelt välja. Kui kontoris ei laabu asjad nii nagu peab, on raske ka poliitikutel paremini esineda. Nagu spordis, on ka poliitikas taustajõud vähemalt sama olulised, kui need säravad ja vähel mitte nii säravad isikused, kes end poliitikuks kutsuvad ja kelle hulgast sobiva rahvaesindaja valima peame.

Hoolimata sellest, et sel korral neid parlamendis ei näe, on mul siiski lootus, et tullakse edukalt suurde poliitikasse tagasi ja tegeletakse jätkuvalt kõrgema taseme poliitikas sellega, milles nad kõige paremini hakkama saavad - keskkonnakaitsega. Selles osas jäin ma nendega eelmise nelja aasta jooksul peaaegu rahule. Nagu uuringud näitavad, on inimesed keskkonnakaitsest huvitatud ja küllap valijaskonda oleks, kui kõigile oma sõnum edastatakse ja lihtsalt mälutavaks tehakse.

Huumor

2011-06-03T16:41:00.000+03:00

Kaitseministeerium otsib inimest, kes meediat monitooriks ja meediaplaani koostaks jms. Kandidaadilt eeldatakse doktorikraadi.

Ma soovitaks omalt poolt juurde lisada, et alla Oxfordi ei saa üldse jutule. St. TÜ ja muude ääremaakoolide junsud võiks pigem mitte kandideerida.

Tallinna valgusfoorid

2011-06-02T11:22:00.000+03:00

Üksjagu võiks neist olemata olla. Kadriorust Viimsisse sõites on vähemalt 3 kohta, kus fooridega liialdatud. Kui foor peaks rikki minema ja näitama kõigile punast tuld, siis on tipptunni ajal nalja kui palju. Lisaks on selliseid kohti, kus foor liiklussujuvusele kahju toob päris mitmes kohas veel. Nojah, et on turvalisem, aga ma usun, et mitmes kohas polnud enne foori paigaldamist ka ohtlik teed ületada või vasakpööret teha.
Ah no ja kõige keerulisemate tagasipöörete juurde foore just paigaldatud pole ja seetõttu vist ei lisata neid teedele selles järjekorras, kuhu neid vaja oleks. Ehk siis ... mitmes kohas poleks neid vaja siiski.

Millised me siis oleme?

2011-06-01T12:05:00.000+03:00

Käisin mõni aeg tagasi hollandi tudengitele rääkimas E-V piirileppe teemal ja muuhulgas jõudsid kauged külalised selgitada, mida nad paari päevaga Eestis täheldanud on.

No näiteks leidsid hollandi tudengid, et meil on liiklus uskumatult vaikne. Keegi ei tuututa alalõpmata. Taldrikul oleva toidu peab ka iga korralik eestlane ära sööma. Ehk siis kui juba taldrikule on miskit tõstetud, peab see tee kõhtu leidma. Eks ma siis selgitasin, et meil on toiduga eriline side ja liikluses signaalitame siis, kui ikka viimane häda käes on.

Tore punt tudengeid oli ja vast jõudsid kodumaale heade mälestustega tagasi.

ERR: Obama on surnud?!

2011-05-10T09:58:00.000+03:00

Antud artikkel on hea näide, kuidas tehakse online-meediat. Kirjutatakse tekst valmis ja laetakse üles. Loomulikult ei ole vaja üle kontrollida, sest kirjavigu ju ei esine või veel hullem - sisu on kõik puha vigadeta.

Antud uudis rippus sellisel kujul portaalis üleval enam kui kaks tundi. Alles siis jõuti viga parandada, hoolimata sellest, et inimesed viitasid kommentaarides sellele üsna pea pärast avaldamist. Mind on ikka imestama pannud, et tekstides nii palju lihtvigu on ja et toimetajatel puudub arvutis elementaarne sõnakorrektor. Selliseid vigu muidugi arvuti lappida ei aita. Paraku.

Armastusest, lastest ja kokkulepitud abieludest

2011-05-06T22:26:00.004+03:00

Lapse saamine on nagu sobitusabielu. Sulle antakse peale u 9 kuud kasvamist kätte üks pamp ja öeldkse: "Vot, siin on sinu laps. Hakka teda armastama."

Elus.. või noh meie kultuuriruumis.. saab inimene endale ise valida armastatu.. elukaaslane, abikaasa. Kuidas iganes seda staatust nimetada. Ühesõnaga inimese, kellega planeerimine elada koos kuni vanaks saamiseni. Me valime endale kaaslase välimuse, iseloomu.. vb isegi vanemate, sõprade, raha või mille iganes järgi. Igatahes mingi osa peaks ju kaaslase juures meelidma.

Aga laps.. me ei saa ju peaaegu et mitte midagi selle asja juures valida. Kõige rohkem saab valida välimust. Ja sedagi äärmiselt dominantsete tunnuste puhul nagu hästi lokkis juuksed, pruun nahk (mustanahaline) jms. Aga iseloom?
Me ei tea ju missugune eksemplar meile satub. On ta rahulik või pöörane. On ta tark või keskpärane või suisa rumal. On tea hea või halva unega. Meeldivad talle nukud või autod. Ühesõnaga me ei saa peaaegu mitte midagi oma lapse iseloomu puhul valida. Meil jääb üle ainult harjuda kõige antuga ja õppida seda armastama. Aga miks?

Lapse saamine ongi siis ju nagu sobitusabielu. Ehk siis sa ei vali endale elukaaslast vaid see otsustatakse sinu eest ja sul jääb üle vaid asjaga leppida.

Meie ühiskonnas on suhteliselt vastuvõetamatu mõte sellest, et nt vanemad valiksid meile mehe/naise ning me näeksime oma kaaslast esimest korda pulmapäeval. Ma arvan, et enamikule meist tundub, et sellise abielu puhul ei saagi olla armastust, sest sa ei saa ise valida.

Samas lapse saamine on samasugune. Sa pead õppima armastama oma last koos vigade ja headega, sest SINA oled otsustanud tema siia maailma tuua. ja SINA oled ainus, kes tal on.
Ehk just seetõttu muutuvadki lapsevanemad oma laste suhtes mõnikord pimedaks ja ei näe vigasid. Sest nad on koos nendega kasvanud.

Ikka,
Pirtsu

Võrgupeod jätkuvalt moes

2011-05-06T00:14:00.001+03:00

Oleme viimasel ajal sõpradega mitmeid öid veetnud heleda arvutiekraani ees. Mitte, et selles midagi imelikku on, aga veidi naljakas on rääkida. Noh, et kui muidu käivad mehed ööklubis või tinutavad kuskil niisama, siis meie mängime arvutimänge.

Paar kuud oleme vaimustunud olnud Counter Strike Source'i mängimisest ja vahel istume viiekesi sõprade arvutiparanduse kontoris koos ja kõmmutame virtuaalselt ajusid peast välja. Proovisime ka nii, et igaüks oma kodust, aga no see ei ole pooltki nii huvitav. Jõudsime ühe arutelu jooksul järeldusele, et ehk polegi asi mängus, pigem selles, et sõbrad tulevad kokku ja teevad midagi ühiselt. See on ju tore ometi.

Eile mängisime tänapäeva mõistes ülivana Age of Empires II ja tegime strateegilisi pingutusi, et kolmekesi arvutite vastu saada. Lõpetasime hommikul veidi enne viit. Jah, mõnel meist algas tööpäev paar tundi hiljem. Aga me mõtleme, et hea siiski, et oleme koos ja oleme kodus. Ei jõlgu kuskil ringi ja ei pane naisperet muretsema. M. ostis endale Playstation III ja eks kunagi saab seda ka tõsisemalt proovida. Kuigi ega see mängimine omaette eesmärk pole. Vahel võib ju ühe õhtu sellele pühendada.

Bussiga või autoga?

2011-05-04T13:04:00.002+03:00

Nädalavahetusel oli tarvis sõita Tallinnast Tartusse, sealt Rakverre ja tagasi Tallinna. Arvestades, et auto võtab maanteel 5 liitrit sajale (veidi liialdades, ka viiekesi sõites), siis kulub u 420 kiltsa läbimiseks 21 liitrit kütust. Kütuse hind on hetkel u 1.24€, seega ümmarguselt maksab kogu sõit 26€.

Kuna ma sõitsin Tartusse viiekesi, Rakverre kahekesi ja Tallinna üksi, siis bussipiletid oleks maksnud kokku sama pundiga liigeldes 69€ . Okei, ütleme, et ma sõidan Tartusse kahekesi (keskmiselt 1.66 inimest sõidu peale), mitte viiekesi (täidetud ka vaid 2.66 kohta). Sellisel juhul oleks bussisõitude hind kokku 39€.

Olgem ausad, väga raske on leida põhjust, miks bussiga sõita. Ja seda ka kahekesi liigeldes. Vahepeal oli kütuse hind veerandi madalam ja bussifirmad hindasid ei langetanud. Sel ajal arvestasin, et üksi sõites oli ka odavam autoga liigelda, kui sõita bussiga. Lisame vähemalt Tallinna puhul linnasisese bussisõidu kulu ka juurde, siis pole üldse kahtlust.

Ma mõtlen, et kui peres on neli inimest ja nad soovivad sõita teise Eesti otsa, siis bussiga liigeldes jõuaks seda maksta vaid need, kel on raha, et osta väga kallis auto. Seega kommertsliinid on hinna nii kõrgeks ajanud, et kambakesi liigeldes on täiesti ebanormaalne bussisõit ette võtta.

P.S. arvutusse ei lisanud auto maksumust ja muid püsikulusid. Eeldasin antud juhul, et auto on juba olemas ja püsikulud tiksuvad nagunii. Püsikulusid arvestades oleks tulnud autosõidu hing u 40€ seega ei remont ega kindlustused jms ei tee bussisõidust kallimaks. Ja jätsin välja keskkonnasäästu jms heaolu argumendid. Keskmine inimene ei mõtle tõenäoliselt muule, kui et kuidas saab odavamalt ja tundub, et kui just üksi ei sõida, on autosõitu ääretult hästi soodustatud.

Lisa: Giga arvutas, kas bussisõit linna lähedalt kesklinna tööle on soodsam v mitte

Kultuurikilts

2011-04-19T00:37:00.001+03:00

Jalutasime eile M&M&K'ga Linnahalli juurest algava/lõppeva kultuurikilomeetri kruusapinnasel. Esialgu arvasin, et noobli nimega tee on rohkem kuidagi kultuuriga seotud ja seal on vähem juba loodud ilu. Võta näpust. Kultuuri nägime nii palju, et teed mööda Kalamaja poole kõndides jõudsime Eesti disaini pakkuva poeni (külastage kindlasti) ja seal samas lähedal asub kohvik MOON, mis küll otseselt kultuuriga ei seostu...aga seal on nii maitsev kook! Igatahes edasi jalutades sain aru, kui suurepärane see tee võiks olla, kui asfalt peal oleks ja saaks mugavamalt kõndida-joosta-ratatada-uisutada. Ma mõtlen, et ma poleks vist tükil ajal sattunud Kalamaja parki jalutama, kui poleks seda teed mööda sinna sattunud. Ja milline suurepärane võimalus autoliiklusest eemal olles ühest kohast teise minna.

Tegelikult, kui nüüd mõelda, et selle tee äärde jääb Moon, disainipood ja selle küljes olev lounge Oot-Oot, Kalamaja üsna kaunis park ning vesilennukite angaar-muuseum (varsti vist avatakse taas?), siis neid kohti, mida külastada on juba praegu üksjagu. Tõeliselt hea kergliilklustee asukoht!

Järgmine soov oleks, et Lagedilt, näiteks, saaks raudtee äärt mööda rattaga sõita Balti jaamani. Peamiselt võiks selline ühendus olla Ülemiste ja Balta vahel. Sealt järgmine arendus Vesse jaamani ja siis ehk Lagedi ka. Vahemaad on lühikesed, ent tee peale jääb nii palju-palju kohti ja kui niimoodi lihtsalt pääseks kõikjale ligi, et autojuhtidel ei peaks pidevalt ees sõitma või kergliiklusteel sõites ei peaks jalakäijale tunduma potentsiaalne killer, siis...thumbs up!

Tallinna kallim üürikorter

2011-04-18T15:28:00.001+03:00

Eile uurisin veidi kinnisvarahindasid. Vaatasin, et üürikorteritel hinnavahemikus paarisajast kolme ja poolesajani on korterite ühisosaks sinine mööbel. Olgu selleks sinine diivan, tugitool või sinine köögimööbel. Või tapeet või siniseks värvitud sein. Kallimate korterite puhul sinise värvi maania lõppes ära. Umbes 400€ eest kuus saaks üürida korteri, milles elamine oleks täiesti aktseptaabel. Selle raha eest võib muidugi lõdvalt korteri osta ja laenu tagasi plekkida.

Aga ühel hetkel tekkis mõte vaadata kallemaid kortereid ja nii ma sisestasin hulljulgelt kinnisvaraportaaliotsingusse üürihinnaks 500€ ja üles. Jätkuvalt kuvas masin mulle sadu Tallinna kortereid ning nii läksin üha kreisimaks. Korteri hinna alampiiriks sisestasin 750€. Summa, mis paneb minusuguse proletariaadi röökima :D Selle numbri puhul kuvas otsimootor pea sada korterit ja ikka ei jõudnud ma tõele lähemale.

Lõpuks panin 2000€ üüri miinimumhinnaks ja pinnale jäi paarkümmend korterit. Esimesena vaatasin kellegi tulevast kodu, mis maksis 4000€ kuus ja olin kindel, et see on nüüd küll rekord. Üle 60.000 krooni kuus maksta üüri tundub olevat ebanormaalne. Aga siis jõudsin päeva naelani. Raske otsimine selja taga.....voilaaa...

KAHEKSA TUHAT EUROT kuus maksev üürikorter.

Eks raha väärtus ole inimeseti erinev ja mis siin ikka pikalt mõelda. Minu jaoks on see äärmiselt ulmeline number ja ausalt öeldes üks 2000€ korter palju sellest maha ei jäänud. Aga jällegi, keegi on kindlasti nõus maksma lihtsalt sellepärast, et see hind nii kõrge on.

Ma ei tee mitte midagi. Olen tavaline koduperenaine.

2011-04-16T22:34:00.005+03:00

Järjest raskemaks läheb mulle vastamine küsimusele: "Millega sa tegeled?"

No see on üks tavalisi küsimusi nt sünnipäeval või tänaval mõne ammuse tuttavaga kokku sattudes. Ühesõnaga inimese poolt, keda pole ammu näinud.

Ja siis ma satungi kimbatusse.. tööl pole ma juba (!) üle kahe aasta käinud. Töökoht on küll sisuliselt olemas ja mulle see ka väga meeldib/meeldis... aga ma ei tööta ju hetkel.

Ma sain lapse ja olengi olnud kodus üle kahe aasta. Ja olen veel mõnda aega. Kodune elu pole aga midagi sellist, millest pikemalt rääkida. Ehk on tegu minu enda kompleksiga, aga mul on raske leida nendes igapäevastest asjades midagi märkimisväärset. Ja nii palju mõistust mul ka on, et ma ei hakka pikemalt pajatama nendest tavapärastest lapsega seonduvatest asjadest a la püksi pissimine ja suust välja aetud toidu koristamine.

Aga kes ma siis olen ja millega ma tegelen? Või mida ma vastan küsimusele peale, et "Mida sa viimasel ajal teinud olen?" hetkel mind ootabki selline küsimus postkastis... ja ma ei tea, mida vastata. öeldes, et olen lapsega kodune, tapan ma ära igasuguse edaspidise vestluse. Selles lauses pole miskit põnevat... Ma ei teeni isegi ise enam raha.. mitte et see oleks ainus asi, mille kaudu end määratleda.

Või peaks vastama lähtuvalt sellest, kes ma OLIN. aga enam ma ju pole. Ma ei kujuta ise ka enam ette, et mis asjad mulle meeldivad ja mida ma tahan. Minu elu ongi öösel mitte magamine, hommikuti pudru keetmine, söögitegemine, söötmine, koristamine, pesupesemine, mitu tundi liivakastis olemine, mängimine, kasvatamine, tohterdamine, õpetamine.

Kõik see tekitab tegelikult tunde, et ma ei tee midagi. Ma teen palju.. aga mitte midagi sellist, millest oleks mõtet rääkida.

Jälle,
Pirtsu
(, sest Bobs sellist hülgemöla ei aja :D )

Kesköine muusikapala

2011-04-16T21:28:00.004+03:00

Vahelduseks midagi värsket Mäkkdoonaldsi maalt. Lemmikavastus sel aastal.

Raphael Saadiq kõlab nagu 70ndate neegrisoul. Kellele hingelähedane, laske end muusikal kanda. Keskööl. Ajalukku. Mälestustesse. See pala pärineb 2011. aasta plaadilt Stone Rollin.

Raphael Saadiq - Movin Down the Line

Metsa parim ansambel

2011-04-14T23:09:00.002+03:00

Pean seda teiega jagama :) Vast mõni teist pole näinud veel.

Loen jälle blogisid

2011-04-14T02:03:00.000+03:00

Vahepeal oli periood, kus ma lugesin täpselt ühte blogi. Vahepeal ei lugenud seda ühte ka enam. Läks meelest. Ja lugemisest sai ka villand. Nii nagu viimasel ajal ei kuula ma enam nii meeletult muusikat nagu varem. Muutuseid on üldse palju.

Blogide lugemine ei pakkunud suurt midagi, mis neist lugeda. Vajadust polnud. Sõpradega suhtlemise leidsin silm-to-silm moodusel ka lahedama olevat. Aaga nüüd avastasin, et leidub näiteks selliseid blogisid, kus sitast saia tehakse. Keegi tore noorpaar on korteri ostnud ja siis literaalselt totaalse muutumise teinud. Sajebiiis, mis uskumatuid lahendusi mõni välja mõtleb ja ma ausalt kadestan seda leidlikkust ja oskust. Ja kade olen ma äärmiselt vähe. Kuna v-o lähitulevikus peaks ikka omaette elamise muretsema (hehehee...muretsema), siis kogun infot ja julgust igaks juhuks. Ma mõtlen, et palju neid kortereid ikka on, kuhu lihtsalt sisse kolid ja kõik on juba nii nagu kolija soovib.

Ehk siis - tundub, et blogid on mingil määral jälle IN.

Ahjaa, kuus aastat blogimist on ka tõsiasi. Nagu näha, siis arenguid ei ole ja ega vist väga ei tule ka. Palju õnne mulle teie poolt.

Seriaalidel ei seisa

2011-04-13T01:09:00.001+03:00

Vaatan välise ketta peale laotud seriaalide kaustasid ja mõtlen. Mõtlen, et mitmel seriaalil on ühine nimetaja - nad ei kesta kuigi kaua ja enamasti pärast paari hooaega võib edasisest jälgimisest loobuda. Oleks see vaid nii lihtne.

IT nohkar Maurice Moss

Näiteks The IT Crowd on hea näide. Kaks hooaega oli super seriaal. Naera nii et vähe pole. Kolmandas juba vaatad ja mõtled, et kuskil võiks mingi iva olla. Neljanda lased kiirelt "edasi" nupu abil läbi, et kauem taluma ei peaks. IT Crowdi üks tugevamaid külgi on hooaegade DVD'de menüü, mis on loodud vanu ja veidi uuemaid arvutimänge jäljendades. Mida uuem hooaeg, seda värskemailmeline menüü. Tõsine tase lõpuni välja. Otsige YT'st. Seal on kindlasti stiilinäited olemas.

Barney "Suit up!" Stinson

Või võtkem näiteks How I Met Your Mother. Esimesed hooajad olid jällegi tugevat sõltuvust tekitavad ja nüüd kuues hooaeg tekitab küsimuse, miks nad seda edasi teevad? Või, et kuhu kadus nali? Naistemees Barney, kes tavaelus on tegelikult homseksualist, oli varem kandev osa oma napakate naiste sebimise trikkidega ja erinevate väljakutsetega. Nüüd on tüübi karakterit tublisti kärbitud. Eks on vaja värskendust rollidele, aga see ei tohiks tähendada, et isikupära võtame välja ja alles jääb keskpärase seltskonnaga seriaal. Palju tuska tekitab muidugi ka see, et seriaali näidatakse kord nädalas, kord üle kahe või kolme nädala. Tundub nagu tegijatel olekski juba poole hooaja peal ideed otsas.

Üks mu lemmikuid on olnud ka The Secret Diary of a Call Girl. Esimesed paar hooaega oli iga kord ootus, et noh, mis perversne klient siis seekord ette satub ja pakkus täitsa huvi, kuidas see kõrgklassi porduelu käib ka. Einoh, seriaali tõlgendus võib erineda päris elust ju. Igatahes kolmas ja neljas hooaeg läksid suhetele üle ja see tappis ka põnevuse. Sama, mis ülalmainitud HIMYM puhul - ei jaksa suhtedraamasid vaadata. Mehhiko ja Austraalia toodavad neid juba üksjagu. Ameeriklased ja inglased võiks veidi kõrgema pilotaažiga olla. Vähemalt on nad seda varasemalt tõestanud. Kuigi, erand kinnitab reeglit - Wilfredi nimeline seriaal Austraaliast on vaatamist väärt.

Õnneks on ka häid näiteid - The Big Bang Theory on jätkuvalt kick ass, sest nii jõhkraid nohikuid pole teleekraan varem näinud ja isu ei saa veel täis. Samas, ka siin on suhted viimasel ajal palju tähelepanu saanud. Neljas hooaeg - kas hakkab ära vajuma?

Ma mõtlen, et eelnimetatud sarjad on puhas money making ja seetõttu neid vist vorbitakse kuniks A) näitlejatel viskab raha sullamullamine kopa ette või B) keegi ei vaata neid enam. Sest näiteks Black Books, mis on puhas kuld, lõppes pärast kolme hooaega ja võib-olla ongi see hea. Kui neljas oleks olnud kohutav, oleks kogu mulje jäänud kehv. No peaaegu. Nüüd aga on kolm hooaega klassikat. Tõestuseks - mu 3hooaja komplekt on üsna ära kulunud väljalaenamistega. Aga ma ei kurda. Head asja olen alati nõus sõpradega jagama ja BB on ribadeks vaatamist väärt. No ja siis on need eriti vanad sarjad nagu Persuaders, mis kestis ka vaid 22 jagu. Või "Jah Härra (pea)minister", mis oli küll koguni viis hooaega, kuid iga hooaeg oli vaid mõni episood.

Einoh, on ajaloost ka halvemaid näiteid nagu A-Rühm. Kui vaatate seda jutti, siis saate aru, et kogu seriaal on algusest lõpuni täpselt ühesuguse sisuga ja lõppude lõpuks totaalselt mõttetu.

Mida ma järeldan? Kui ideed saavad otsa, peaks tegema vähem, aga paremini. Unustage venitamistaktika, ärge keskenduge primaarselt suhetele. Seriaal ei pea kestma kümme hooaega. Vahel piisab hooajast või paarist, et seda mäletataks igavesest ajast igavesti.

James May ja Oz Clarke avastavad veinikultuuri

2011-04-12T00:49:00.009+03:00

Avatasin mõni kuu tagasi põhjatust internetist veinimaailma tutvustava seriaali "Oz & James' Big Wine Adventure". Top Gearist tuntud James May ja n.ö. maailmameister veini maitsmises - Oz Clarke sõidavad esimesel hooajal Prantsusmaal ringi. Teisel hooajal tiirutavad Californias ja tutvuvad USA veinivalikuga.

Seriaali ülesehitusel keskenduti vastandumisele ja erinevate karakterite väljatoomisele. Saab juua nii ja saab ka teistmoodi. James tahab tutvust teha veinidega, mis maksab kuni 10 naela ja mida saab kodu lähedasesest poest osta. Oz jällegi soovib teda õpetada veini hindama ja tutvustab talle hirmkalleid jooke.

"Oz’s mission (in season one) is to educate and enthuse James about French wine while James’ mission is not to get too drunk and by the end of the trip be able to walk into a wine shop and buy something good on a budget."

Sari väga hariv neile, kes pole varem selle joogi nüanssidesse süvenenud. Alustavad nagu igas raamatus - kuidas kirjeldada veini maitset, värvi ja lõhna ja millised veinid, millise maitsega on ja millised viinamarju, millistes regioonides leida võib. Lisaks huumorile ja veinile näeb palju kauneid vaateid, palju toredaid veinisõpru ja see seriaal tekitab iga kord vaadates meeletut isu veini järele. Seega on vast parem, kui varute kohae pudeli või paar vaatamise kõrvale.

Minule, kui veinihuvilisele, pakkus see sari palju uut infot ja üsna palju nalja ja kinnitas mu soovi üsna pea rattad all Prantsusmaale sõita. Soovitan soojalt ja kui meeldib, siis ostke DVD kogumik. V-o ostan isegi. Lugupidamisest.

Ahjaa. Lisaks on olemas Oz'i joogiavastamisretked Briti koomik Hugh Dennisega: "Oz & Hugh Drink to Christmas" ja "Oz and Hugh Raise the Bar" Ja viimaseks, kuid kindlasti sama vahva, kui Oz'i ja Jamesi veinituurid Prantsusmaal ja USA's on ka nende sari "Oz & James Drink to Britain," kus nad joovad lisaks neid jooke, mis põlevad.
&amp;amp;amp;lt;p&amp;amp;amp;gt;&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;lt;p&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;gt;&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;lt;p&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;gt;&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;lt;p&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;gt;&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;lt;p&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;gt;&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;lt;p&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;gt;&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;lt;p&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;gt;&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;lt;p&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;gt;&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;lt;br&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;gt;&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;lt;br&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;gt;&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;lt;br&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;gt;&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;lt;br&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;gt;&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;lt;br&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;gt;&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;lt;br&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;gt;&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;lt;br&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;gt;&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;lt;br&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;gt;&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;lt;br&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;gt;&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;lt;br&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;gt;&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;lt;br&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;gt;&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;lt;br&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;gt;&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;lt;br&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;gt;&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;lt;br&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;gt;&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;lt;br&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;gt;&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;lt;br&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;gt;Ahjaa.ghghghghgh&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;lt;/p&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;gt;&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;lt;/p&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;gt;&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;lt;/p&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;gt;&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;lt;/p&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;gt;&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;lt;/p&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;gt;&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;lt;/p&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;gt;&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;lt;/p&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;gt;&amp;amp;amp;lt;/p&amp;amp;amp;gt;

Maailma tuntum uriin

2011-04-07T19:29:00.002+03:00

Meenub, kui Soome meessuusatajad kambakesi vahele jäid. Mõtlesin siis, et ei voi totta olla, et Myllylä võileiva peale tablette hammustab. Samuti Kirvesniemi. Selline rauk spordi mõttes, tatt rippus munadeni, aga ikka jaksas sõita ja oli sümpaatne suuskaja. Myllyläst ju räägiti KA, kui meeletust treenijast.

Nüüd on siis kord eestlase käes, kes ilmselgelt on kõigi meeste jaoks sõber ja paljudele naistele mehe valimisel suureks eeskujuks. Mina ei oska vastata, mis moodi see küttimine käib ja kuidas ta purki pissib ja millisest kogusest on inimene kaabakas. Seda tean, et mis iganes ka ei juhtunud, oleks pidanud rääkima kohe avalikult, et nii on läinud. Kui sportlane on tema õnnestumistes avaliku elu tegelane, siis on ta seda ka halvas.

Nüüd on kõigel korralik sõnniku lehk juures, sest Veerpalu eest kõnelevad tuttjuuksed, kes kogu loo veel sügavama pasa sisse uputavad. No kuidas saab Jüri Järv nii idioot olla, et ütleb, et ta pidi valetama. Et "ei kommenteeri" ütlemine oleks sama tulemuse toonud? Talle ei jõudnud vist kohale, et alati saab öelda, et ei saa hetkel midagi öelda või pole õigust kommenteerida ja siis viidata punktidele, miks just nii on. Hiljem saab alati kenasti ära seletada, miks nii käituti. Nüüd ennast veel õigustada ka. Kust sellised tulevad???

Ma mõtlen, et kuidas teistel sarnast probleemi pole pea aasta jooksul olnud, et kuidas siis temal nii juhtus? Spordisõbrana on kahju, et nii läks. Hoolimata sellest, et varasemalt on olnud proovidega kõik ok, siis vari medalitele ja saavutustele jääb. Nüüd on naabrite pidupäev. Lõpuks langes Eesti ka, keda seni nagunii on pidevalt kahtlustatud.

Veerpalu toetuseks on juba kogutud FB's 30.000 fänni ühe grupi alla. Eestlased usuvad tema süütust, vähemalt üsna suur osa. Ma mõtlen, et kas me välismaa suusatajate puhul sama teeme? Kas me usume? Nii on muidugi iga rahvaga. Ise oleme puhtad, aga vot nemad...nemad on need halvad. Kuidas oleksime käitunud, kui näiteks norrakas oleks sama probleemiga kimpus?

Ma loodan, et suudetakse selgeks teha, kas kasvuhormooni tase, millest doping algab, on ikka õige koha peal. Kui tõesti on latt madalal, siis ehk annab luua pretsedent, kus latti tõstetakse ja sellisel juhul tõesti on juba kindel, et ületaja on kahtlast pudi veeni süstinud.

Kesköine muusikapala

2011-04-05T22:15:00.001+03:00

José Larralde - Quimey Neuquen (Chancha via Circuito mix)

Polegi siinses seerias varem Argentiina muusikat esitlenud. Väärt kuulamist :)

Jose Larralde - Quimey Neuquen (Chancha Via Circuito remix) by zzkrecords

Kandideerimine

2011-03-31T02:29:00.001+03:00

Mõtlesin mõni aeg tagasi, et kandideerin ühele väärt kohale. No, et kogemusi saada ja nii. Suurt ei lootnud, kuna tegemist on positsiooniga, kuhu eeldasin räiget konkurentsi.

40 inimest kandideeris. Alla poolte neist jõudis koos minuga esseevooru ja neist vaid 3 ja mina jõudsime vestlusele. Vähe sellest, helistati tuttavale, kes polnud soovitajana kirjas ja küsiti mu kohta arvamust.

Olen kohale lähemal, kui oleksin arvanud. Tegelikult oli CV juba üsna lakooniline, essee sugugi mitte eeskujulik ja vestlus läks nässu, kuna olin eelnenud ööl maganud kolm tundi. Seega loogika ütleb, et oleksin pidanud lati alt hüppama juba eos.

Aga nüüd on hammas verel. Lootused suured, hoolimata sellest, et tean, et kandideerib ka vähemalt üks väga tugev kandidaat. Kui nüüd seda kohta ikkagi ei saa, siis tunnen end nagu mees, kes on ööklubist sebinud tütarlapse, jõudnud temaga voodisse, kus talle öeldakse: "ööö...äää...et noh, mul on....päevad!"

Muidugi pettumus oleks suur, aga alati jääb šanss, et julge pealehakkamine tagab midagi muud positiivset. Elame näeme.

Kormoranid vaadatud

2011-03-21T18:33:00.001+02:00

Käisime eila filmi vaatamas. Nii nagu Rotilõksuga, hakkasin poole filmi peal närviliselt kella vaatama. Venis ja venis ja venis. Kuniks üks hetk äratas üles. Vlassov nkkus arbuusi ja teda ei häirinud ka see, et jumala sulased teda vaatama olid tulnud. Sääraseid liht-naljakaid kohti oli muidugi veel mitu, kuid film tervikuna koos ei püsinud. Seetõttu saigi villand, kui avastasin, et film koosneb sketšidest ning nende vahele topitud mono- ja dialoogidest, mis ajavad tugevalt haigutama.

Ma mõtlen, et arvatavasti selle filmi eelarve oli nii pisike, et midagi võimas-fantastilist ei saagi loota. Seda muidugi ütlen, et kui raha ei ole, siis käsikiri võiks vähemalt välja kanda ülejäänud puudujäägid. See, et üksteise otsa topitakse Läänemaailma noortekomöödiate laene, ei tee veel kokku head filmi. Aga vaatame minge ikka, ehk olete teisel arvamusel ja saate siiski elamuse osaliseks. Mina paraku ei saanud.

P.S. Tõnis Mägi oli nii tundmatuseni muudetud, et sõbrad ei tundnud teda ära ja said alles pärast filmi teada, et temagi filmis mängis. Mäks oli väga lahe.

P.P.S. Filmieelsed treilerid kinos olid nii kohutavad, et ma ei imesta, kui Kormoranidest saab hitt, sest ülejäänud Hollywoodi F kategooria filmide kõrval on tegemist ulmeliselt hea filmiga. Paraku pole need arvutifriikide poolt joonistatud ulme....igavad filmid mõõdupuuks sobilikud.

Suured või väikesed rinnad?

2011-03-18T23:00:00.000+02:00

Kui torrenti otsingusse sisestada "big", on juba teine vaste "big tits". Kui sisestada small, ei anna ta esimese kümne valiku hulgas midagi, mis oleks rindadega otseselt seotud. Kui ehk nii palju, et üks hetk kuvas "small porn" ainult.

Seega teame, kumb on popim, kas suured või väikesed rinnad. I can do science me!

Mõttetera

2011-03-18T21:44:00.002+02:00

Head inimesed peavad alati tõestama, et nad on head. Halvad inimesed on halvad ja seda usuvad kõik.

Sujuv Tallinna liiklus

2011-03-18T15:29:00.000+02:00

Kolmapäeval sõitsin trenni ja vaatasin, et kaheksa ajal (juba) on liiklus nii rahulik, et viiekümnega kulgemise keskmine kütusekulu Lasnamäelt läbi kesklinna Männikule oli 5.2 ja edasi-tagasi sõites 5.4 sajale. Oleks mõnes linnaosas toimiv roheline laine, olnuks keskmine veel väikesem. Samas peab arvestama, et auto valetab u. 0.3 liitriga, seega tegelikud numbrid on muidugi suuremad.

Teede seisukord on muidugi kohutav. Kui Tallinna TV kannataks teerulli alla panna, saaks päris mitu kilomeetrit korralikku asfalti. Teades, et mõni vastvalminud tee juba laguneb, peaks seda tegevust iga aasta kordama.

Kesköine muusikapala

2011-03-12T22:42:00.000+02:00

Curtis Mayfield - Superfly (1973)
Täiesti hull kraam seitsmekümnendatest.

Rotilõks vaadatud

2011-03-09T09:47:00.000+02:00

Käisime reedel Rotilõksu vaatamas. Statistina saime priipääsmed esilinastusele, mis eriti esilinastuse mõõtu välja ei andnud. Ehk nii palju, et mõni näitleja oli just sellele seansile tulnud. Ulfsaki Juhan näiteks.
Mõtlesin, et kuidas küll kokku võtta film, milles oli paras ports ilu ja taset ja samas üks-kaks tõrvatilka, mis kogu mee tumedaks värvisid. Täna avastasin täiesti kogemata, et Tiina Lokk on kirjutanud filmi kohta mõned read.

Panen sellest tekstist siia selle osa, millega ma 100% nõus olen. Tema poolt viidatud kriitika näiteks stsenaariumi suunal on täiesti tõsi ja see oli esimene mõte filmi vaadates, kui ma avastasin, et mulle ei lähe poole filmi peal surt korda, mis ekraanil toimub.Või teine mõte - monteerijatöö oli väga heal tasemel, mis andis filmile palju juurde.

Siin Loki arvustuse teine osa:

Õnnestunud? Võta näpust!

Puustusmaa on kahtlemata režissöör, kes teab ja oskab näitlejatega, vähemalt meesnäitlejatega, tööd teha – ja see on üks tema filmide vaieldamatuid plusse. Sealjuures pole vahet, kas tegemist on vene või eesti näitlejatega, ühtmoodi vabalt tunnevad end ekraanil mõlemad. See omakorda annab põhjuse rääkida sellest, et ehk on Puustusmaa koguni esimesi, kes, näidates oma filmides tänapäeva Eestit, on tahtlikult või tahtmatult ekraanile toonud täiesti uue teema: eesti ja vene ühiskonna lõimumise.

Kõrgem pilotaaž on «Rotilõksus» ka eesti ja vene kõnekeele segunemine, üleminekud ühelt keelelt teisele, mis sünnib nii loomulikult, et paneb mõtlema, kas ajal, mil poliitikud ja meedia klopivad ikka üles vana teemat, pole asi ise juba ammu reaalelus aset leidnud ja toimib ilma suurema kärata.

Teine üllatus tabas mind nähes, kuidas oli üles võetud Tallinn. Soome operaator Timo Salminen on vaadanud Tallinna nii, et aeg-ajalt tabad end heas mõttes küsimast, kas ikka tõesti on tegemist minu linnaga, linnaga, kus ma elan. Vaatamata sellele, et «Rotilõks» esindab valdavalt telefilmi esteetikat (näiteks plaanide suurus), on see ka väga hästi kadreeritud ja monteeritud. Klass omaette on ka monteerija Tambet Tasuja. Film on hoogne ja rütmikas.

Võttes kokku eelneva, võiks arvata, et «Rotilõks» on kordaläinud film, aga võta näpust. Mängu tuleb taas eesti filmi üleüldine nõrk koht, ja see on stsenaarium.

Rohkem mängulusti, palun

On illusoorne loota, et kui stsenaarium on hõre ja konstrueeritud skeemi tasandil, siis filmis tekib sellele kusagilt kõrgemalt n-ö liha peale. Elu on näidanud, et ega ikka ei teki küll. Kahjuks. «Rotilõksust» oleks võinud saada fantastilise filmi, kui oleks viitsitud väidetavalt tegelikkuses sündinud loo ümberjutustamisele lisada veel ports fantaasiat, et seda natukenegi huvitavamaks ja dramaturgiliselt tihedamaks teha.

Praegu on tunne, et täispika filmi formaat on saavutatud ülipikaks (rohkem kui 45 minutit!) venitatud ekspositsiooniga, ja kui siis lõpuks läheb huvitavaks ehk teisisõnu käivitub intriig (selgub, et poliitiku raha on kadunud), mängitakse maha kogu põnevus ja psühholoogia – pikkade Tšiili hunta vangide piinamise stiilis lavastatud ja mittemidagiütlevate stseenidega kolmest püksi tegevast vangist.

Millise poliitilise intriigi oleks võinud siin aga üles kütta! Millise kriminaalpõnevikule omase pinge oleks võinud üles ehitada! Miks unustavad meie režissöörid fakti, et filmis on olemas võimalus kasvatada pinget samaaegselt toimuvate tegevustega, et on olemas vaataja, kelle emotsioonidega võiks mängida, et tekitada temas hirmu ja õudustundeid, et panna ta oma kangelastele kaasa elama. Ühe filmipõneviku ülesehitamise dramaturgiline arsenal on ju rikkalik! Tasunuks seal rohkem sobrada – eelkõige suurema mängulustiga.

«Rotilõks» on kindlasti paremini tehtud kui «Punane elavhõbe». Režissöör tunneb ennast platsil palju vabamalt, tal on silma ja huumorimeelt. «Rotilõksu» pole piinavalt valus ega piinlik vaadata, aga tõsi on see, et ühelegi tegelasele sa kaasa ei ela. Neid on selleks otstarbeks ka üle mõistuse palju...

Tundubki nii, et Puustusmaa pole sugugi halb režissöör, paraku kannatavad kõik tema senised filmid ühe ja sama puuduse käes – see on nõrk dramaturgia, mistõttu juhtubki nii, et seatakse küll üles rotilõks, aga kinni püütakse hiir...

Hoolimata sellest, et mõned elemendid jäid filmis nõrgaks, oli seal palju head samuti. Lõppude lõpuks on tegemist eesti filmiga ja just seetõttu soovitan kõigile seda vaatama minna. Kuidas muidu saame paremaid filme, kui andes filmitegijatele lootust, et keegi käib filme vaatamas.Nii jätkub motivatsiooni, tulevad kogemused ja lõpuks ehk näemegi kinolinal mõnda täielikku tippteost "made in Estonia."

Ahjaa, me olime ühes stseenis täitsa sees. Küll sekundi, aga enda jaoks äratuntavad ja mitte kuskil rahvahulga sees, vaid kahena kolmest taustainimesest. Kui miski muu kinno ei tiri, siis see ikka, et Bobs on kinolinal ;)

Võsa Pets sai riigikokku!

2011-03-07T00:38:00.000+02:00

Rohkem sõnu polegi....

Tegelikult on esialgses nimekirjas terve rivi inimesi, kelle kohalolek samuti pead vangutama paneb. Võsa on vaid üks neist.
Kokkuvõttes võib vist öelda, et pigem olid valimised positiivse maiguga. Vähem rahaloopimist, vähem populismi, rohkem professionaalset suhtumist. Kuigi pikk samm on veel käia kultuursema poliitika poole, on pisike teekond astutud.

Kesköine muusikapala

2011-03-05T23:37:00.005+02:00

Kaunis klaverimäng. Minu aastatepikkune kaaslane esseede kirjutamise ja unetute ööde puhul. Ma ei oska kokku lugedagi, kui mitu tundi ma olen Philip Glassi ööde jooksul kuulanud. Neid on nii palju, et P.G. on üks sümbol, mis tähistab Tartu perioodi.

Philip Glass - Metamorphosis Two (esitaja Branka Parlic)

Lasnamäel on palju toredaid ja veel rohkem....

2011-03-04T18:57:00.001+02:00

....debiilikuid!

Täna auto juurde sammudes avastasin, et kae, peegli korpus on kapoti peal. Mäherdune "meeldiv" avastamisrõõm. Paarinädalase vahega on jälle midagi katki tehtud. Hakkasin siis vaatama, et kuidas kurat ikkagi õnnestub peegel auto küljest ära sõita ja juba olles kindel, et noh järjekorde XXX € kohaline summa saab magama pandud, leidsin, et kõik vist siiski on okei. Lihtsalt peegli korpus oli lahti kangutatud. Miks või kellele see vajalik oli, ei tea. Õnneks panin plastikosa peegli peale tagasi ja sellega asi lõppes. Peegli mootor, soojendus ja valgustus kõik funkavad nagu muiste.

Positiivne on see, et vähemalt see korpus jäeti kapoti peale. Mõtlen, et ainuüksi selle tellimine oleks hea kopika maksma läinud. Kes ei tea, siis paar nädalat tagasi lõhkus keegi iluvõre ära.

Jalgrattaromantika

2011-03-02T08:12:00.002+02:00

Kevad on peagi käes.

Valimiseelsest perioodist kahe sõnaga

2011-03-01T12:19:00.007+02:00

Tundub, et teoks hakkab saama see, mida oli esialgu arvata. Reformierakonna populaarsus tapab erakonna edu valimistel. Meedia poolt tellitud uuringutes oli Refi toetus meeletult suur ja ma usun, et uuringutulemused viivad Refilt palju hääli ära. Üldiselt ei sallita, kui üks teistest esile kerkib ja Refi toetus valimistel jääb tagasihoidlikumaks kui seni arvatud on. Pealegi on paar erakonda nii ühe näoga, et nendevaheline häälte liikumine on täiesti normaalne. Ehk siis, mida sarnasemad on erakonnad, seda suurem on häälteliikuvus nende vahel.

Lugesin eile paari erakonna valimisprogramme ja tundub, et mõne puhul on rohkem vaeva nähtud ja formuleering on täitsa asine. Roheline erakond seevastu on kirjutanud valimisprogrammi kõik, mida nad unes on näinud ja seetõttu on see kohati nii segane, et appi peaks kutsuma Igor Volke või Nastja, kes vist päriselt ikka ei ole nõid. Lisaks on seal üksjagu lapsesuud, mis paneb mõtlema, et ega vist enne programmi avalikustamist mõne politoloogiga ei konsulteeritud. Jäänuks mõned jaburad ettepanekud tegemata. Kummalisi ja täiesti põhjendamatuid ettepanekuid leidub muidugi igas programmis. Roheliste oma hakkas rohkem silma.

Laupäeval oli maja ees meeletu hunnik IRL'i trükiseid ja postkastid olid Keskerakonna paberitest rohelised nagu juulikuine õunapuu talveõunadest. Lisaks minimaalselt Sotsiaaldemokraatide väljaannet. Hakkasin mõtlema, et vaata kui tore, et Rahvaliit ja Rohelised pole seni hoovi ega postkaste risustanud ja on nii mõnegi puu püsti jätnud. Reformierakonna Arto Aas uputas juba varasemalt ennast tutvustava trükisega ja Michael pärast seda. Michael oli eriti taibu omas arust - tema trükis oli suisa ümbrikus. Kokkuvõtvalt võib öelda, et tundub, et trükiste arv on võrdeline riigi toetusega erakondadele. Ref ja Kesk on esirinnas trükikodadele töö andmisega ja siis tuleb IRL ja veidi ka Sotsdemmid. Rahvaliit (millise rahva?) ja Rohelised saavad nii vähe toetust, et ega neil polegi raha sellise kampaania tegemiseks.

Kui veidi rääkida ka ennustamisest, pakun, et Roheline erakond saab parlamenti sisse. Ma usun, et need, kes valimiskasti juures otsuse teevad (u. 10% valijatest e. u 10 kohta parlamendis), on selline kamp mehikesi, kel on siiber praegustest ja kes kohusetundest valimas käivad ja kes lõpuks annavad hääle mõnele opositsioonierakonnale. Või hääletavad mõne üksikkandidaadi poolt. Seega üsna suur osa sellest kümnest protsendist võib päästa rohelisi. Rahvaliidu puhul seda oletada ei julge. Nende viimaste aastate tegevus ei vääri minu silmis praegustest parlamendierakondadest ainsana parlamenti pääsemist ja küllap paljud on minuga nõus.Kui Europarlaka valimistel said vähem hääli, kui neil on liikmeid, siis see peaks juba erakonna liikmete arvamuse kohta ka kõike ütlema.
Ah, et kes siis üksikkandidaatidest sisse saab? Ma usun, et ühel Helmedest on isegi šanss olemas, aga teiste puhul ma seda küll ei näe. Häid üksikkandidaate kandideerib küll, aga nii mõnigi kandideerib vales piirkonnas ja mõni lihtsalt pole viitsinud endale kampaaniat teha. Tekib küsimus, miks nad ikkagi kandideerivad, kui nad häälte püüdmiseks vaeva ei näe?

Käes on politoloogide jõulud või nagu mõni tavatseb öelda - politoloogide eurovisioon. Ootan huviga pühapäevast kulminatsiooni.

Tulumaksu tagastamine hilineb

2011-02-28T22:05:00.000+02:00

Enamik teist on tulumaksu juba tagasi saanud. Eeldades, et te ikka selle esitanud olete ja on põhjust veidi raha tagasi saada. Mina olen üks neist paljudest, kes saab oma pisku alles aprilli alguses.

Nimelt on lugu nii, et need, kes on teinud kõigile teene ja lubanud tagastatud tulumaksust maksta koheselt ka maamaksu, saavad ülejäänud raha tagasi kuu aega hiljem kui teised. Minu arust on see täiesti jabur. Olgu selleks mingid tähtajad vms põhjused, on selge, et maamaksu suurus võiks olla teada aasta alguses kohe ja tuludeklaratsiooni esitamise ajaks võiks olla süsteem juba toimimas. Ehk siis, võiks olla nii, et kui ma olen tuludeklaratsiooni esitanud ja see on üle vaadatud, on raha kohe minu arvel ja maamaks riigi arvel. Igal juhul peaks riik rohkem keskenduma sellele, et töid, mida saab arvuti ise teha, seda ka teeb ja inimesed tegelevad mõtlemist nõudvate tegevustega. Tundub, et tihtipeale raisatakse inimressurssi selleks, et kahte ja kahte kokku liita ja see võtab oluliselt kauem aega kui arvutitel.

Lauamäng Sabotöör võidab huvilisi

2011-02-28T00:12:00.000+02:00

Olen nüüdseks kolmes erinevas seltskonnas Sabotööri mänginud ja tundub, et see taskusse mahtuv lauamäng on kõikjal üsna tugev lemmik. Kes veel ei tea, millega tegu, saab ehk siit veidi selgitust.

Eile mängisime TD käest laenul oleva komplektiga kuuekesi ja seda umbes kolm tundi jutti. Pool üks öösel oli kiusatus edasigi mängida, kuid väsimus tegi oma töö. Nagu näha, teatud seltskondadele sobivad sellised mängud hästi, kus veidi tegemist üksteise mõjutamise või näiteks läbirääkimistega. Mängu jooksul saime mitu korda üks teist puu taha saata, kuna ekslikult arvati, et keegi, kes tegelikult polnud, oli sabotöör. Igatahes soovitan seda lauamängu kõigile, kes ei soovi poolt tuba sisustada lauamängukarpidega ja kel soov mängida kaasahaaravat mängu, mis vägagi ruttu selgeks saab. Pealegi on see üsna soodne - u 8-10 €.

Chopsticks üllatab

2011-02-27T23:57:00.000+02:00

Käisin hiljuti Chopsticksis esimest korda. No teate küll seda hiinakat, mis pea kõikjal Tallinnas ja Pärnuski olemas.

Toidu kohta pole midagi halba öelda, kõlbas süüa, kuid mingit imet muidugi ei sündinud. Imesid sünnibki harva ja enamasti mitte kiirtoidukates. Häiris aga see, et kohapeal söömise isu läks ruttu peale seda, kui olin avastanud vene muusikakanali kohutavat vene poppi edastamas ja üsna värvilise ent mittehubase interjööri.

Okei, võtsime toidu kaasa ja väike positiivne üllatus sellega kaasnes. Nimelt sai söök väga kiiresti valmis ja sai end ruttu minekule asuda. Olin jõudnud tellimuse täitmise ajaga haarata vene keelse Postimehe ja eksimuse avastamise järel jõudnud sirvida paar lehekülge Õhtulehte. Üllatus oli aga siis, kui avastasime, et toiduga polnud kaasas pulkasid ja nende eest küsiti toitu kaasa tellivate käest 20 eurosenti tk. Öeldi konkreetselt, et kui sööte kohapeal, saate pulgad tasuta, kuid kaasa tellides peate lisa maksma. Mina ei saa loogikast sugugi aru. Mille võrra kaasa telliv klient on erinev sellest, kes kohapeal sööb?

Ma ei saa öelda, et koht üdini halb oli, kuid teatavad pisikesed detailid rikkusid üldmulje. Küllap, kui hiinaka isu peaks tekkima, võib seal kaasa tellida, kuid seal süüa pole kuigi vinge mõte.

Kesköine muusikapala

2011-02-26T17:11:00.002+02:00

James Litherland - Where To Turn
Soovitan soojalt kuulata kõrvaklappidest, muidu läheb kolmeveerand kaduma.

James Litherland - Where To Turn by abeano

Vaniljekoola

2011-02-25T14:51:00.001+02:00

Rootsis käies maitsesin paari uut koolat. Üks oli otse jänkide maalt ja maitses nagu vanamoeline koola ikka. Vanilje Coke oli omamoodi, aga ei saa öelda, et millegi geniaalsega oleks välja tuldud. Kunagi Londonis proovitud kirsi jms koolad olid vahvama maitsega. Ma muidu koolajooke ei tarbi, aga kui midagi uut kätte saab, siis ära maitsen ikka. Vahva oli, et Rootsis oli meie temperatuuridega võrreldes päris soe e. 2-3 plusskraadi. Kuna Tallink jagab mitmendat aastat tasuta kuponge Rootsi sõitmiseks, oli laev inimesi täis ja kesklinnas kohtas ka meeletult eestlasi ja slaavlasi. Viimased olid eriti suured ostlejad. Laeval õnnestus loteriiga üks võitudest saada. Kuna suurt kotti enam ei saa võita, siis sain ühe asja ja selleks oli Dali lõhn. Abiks ikka. Järgmine sõit vast juulis ja siis juba autoga. Kuldkaardi omanikuna saab see reis eriti mugav olema :P

Aasta lause juba öeldud!

2011-02-22T20:25:00.003+02:00

Jõks ütles just Vabariigi kodanikud saates aasta lause ära:

"Väga vähe räägivad erakonnad visioonist. Leidsin Keskerakonna valimisprogrammist küll sõna visioon, kuid sellele oli tele ette pandud."

Ei mõista Aasmäe fenomeni. Kohati puudub loogika, esineb loosungite abil ja tihtipeale lihtsalt puuduvad teadmised. Kas tõesti ei leidnud mõnda politoloogi, kes riigivalitsemise teooriatega veidi kursis oleks ja lisandväärtust saatele annaks või läks jälle ETV'le liiga kulukaks Tartust mõni akadeemilise taustaga inimene stuudiosse sõidutada? Aasmäe küündimatus tuli eilses Välisilmas eriti esile. Kasekamp, teine stuudiokülaline, lõi ka lõpuks käega...
Rannamäe võiks ka keelt rohkem hammaste taga hoida. Ta sõidab nii palju külalistele vahele, et kohutavalt piinlik on. Tema on ajakirjanik, hoidku siis madalt profiili ja koordineerigu siis, kui esineja mõte ära kaob. Külalised on need, keda kuulata tahaks, selleks nad saatesse kutsutaksegi, et nende mõtetest osa saada.
Nii harva, kui ma televiisorit vaatan ja siis peab jälle pettuma. Võib-olla on tõesti asi minus, aga siis peab minusuguseid palju olema. Minu muret jagavad sõbrad samuti.

eRaamatud torrentis

2011-02-22T19:28:00.004+02:00

Hakkasin täna sirvima, mida internet pakub eRaamatute poole pealt. Leidsin, et teatud nišid on päris hästi kaetud st. lugemist jagub pinsini. Ma pean interneti all silmas khm...khm....torrenteid.
Näiteks eneseabiraamatuid on lademes. Samuti raamatuid, mis peaks teid pärast lugemist aitama rikastuda vist? No ja lisaks on fantaasiamaailmast tegelasi nagu X-Men ja Harry Potter jms. Lisaks veel, kuidas "krõpsu" teha eriti eriti hästi (milles nad seda mõõdavad?). No ja kuidas enne krõbistamist lihtsalt naisi ära rääkida.Või Ricky Martini autobiograafia.

Õnneks lisaks eelnevale, mis paraku mu lugemismaterjali ei kuulu, leidsin ka inglise keele grammatikaõpiku ja pika kuulamisraamatu esimesest maailmasõjast. Samuti George Orwelli 1984 ja Loomade Farmi.

Arvestades, et autosõidul või isegi rattal vändates või uiskudel sõites ei ole keskendumine kuuldavale kuigi hea, ei eelista ma pingsat kuulamist nõudvaid teoseid. Ostsin kunagi Tõnu Aava poolt sisseloetud Svejki jutustuse plaadi ja seda pidin Tartu-Tallinn vahet sõudes pidevalt tagasi kerima, et meenutada, millest äsja jutt oli.

Igatahes selleks ajaks kui üks töö kaante vahel on, on mul kuulamismaterjali küllaga ja siis on vabadust huvitavate jutustustega oma vaba aega sisustada.

Mõttetera

2011-02-22T00:26:00.000+02:00

Miks valimiseelne kampaania on suunatud justkui lollile valijale ja pärast valimised võitnud erakonna esimees kinnitab, et valija on tark? :)

Millega asendada "hurraa" ?

2011-02-22T00:23:00.000+02:00

Olen märganud, et eestlased ei kasuta pealkirjas toodud sõna kuigi palju. Mulle ka ei meeldi seda kasutada. Pole kuidagi sobiv eestlase keelele. Mida siis teha? Mida hüüda õnneliku hetke tähistamiseks? Jeii? Õujee? Täitsa pael? Näiteks, kui Eesti pallurid võidavad, kuidas seda siis hüüdega tähistada?

Auto suu lõhki nagu jänesel

2011-02-21T14:50:00.000+02:00

Vihane ja/või kibestunud inimene tõmbab olukorra kirjeldamisega alati üle vindi. Kasutab sõnu, mis pole kuigi kenad ei inimeste ega tegude suhtes. Mulle on see vist eriti omane + niigi olen kriitilise meelega.

Eile avastasin, et keegi till on tagurdanud oma jeebi konksuga otse auto iluvõresse ja selle ära lõhkunud. Kas ma ropendasin? Jah, muidugi! Ma olin eriti vihane, kuna ma jätsin spetsiaalselt pika vahe mõttega, et kui ees parkiv masin peaks tagurdama, oleks tal selleks piisavalt ruumi. Ju polnud pea 2 meetrit piisavalt.
Oleks juhil olnud piisavalt mune, et jätta kiri ja leppida kokku, kuidas saaks kahju heastada, kuid tundub, et seda on liiga palju loota. On kellelgi üldse nii juhtunud, et inimene ise tunnistab kõksu üles?

Igatahes tabasin end jälle mõttelt, et mu tavapärane filosoofia mitte siduda end inimeste ja tegemistega, mis võivad negatiivseid emotsioone esile kutsuda, on õigustatud. Tavaliselt ma nii vänge suuvärgiga pole, aga eranditeks ongi liiklus ja jalgpall.

Ma mõtlen, et ma polnudki niivõrd muserdantud sellest, et auto esiots lõhki on, vaid sellest, et inimesel polnud viisakust. Võimalik küll, et ta ei saanud arugi, et ta masinale otsa tagurdas.

Eks oligi liiga hästi läinud. Polnud ju suuremat midagi seni juhtunud. Palju napikaid ja kaks pisemat kriimu. Loodetavasti saab varsti talv läbi ja saab ratta otsa istuda. Praegune temperatuur pole midagi hirmsat. Sai ju Tartus sellise külmaga sõita küll, kuid tänu kitsamatele teedele ja kohatisele libedusele pole mõtet seiklema minna.

Kesköine muusikapala

2011-02-19T22:10:00.001+02:00

Just seda lugu võite kuulda Von Krahlis etenduvas "Hedda Gableris." Avastasin, et olen viimase viie kuu jooksul kuus korda teatris käinud. Võiks ka rohkem, aga algus seegi. Muide, selles etenduses tegi Mari Pokinen ääretut tugeva etteaste. Liis Lindmaa ja Tõnis Niinemets olid ka silmapaistvad. Tundub, et uus grupp tublisid näitlejaid trügib püünele. Vahva! Mitte, et ma näitlemisest midagi tean, aga subjektiivne arvamus võib ju ikka olla. Nautigem nüüd Nina Simone esitust:
Nina Simone - My Baby Just Cares for Me

Hiigelnaist mäletate?

2011-02-18T10:22:00.000+02:00

Hiigelnaine, kes Taanis üksjagu furoori tekitas, on nüüd Hollandi leiva peal. Tal on seal oma poifrend ja küllap nad praktiseerivad kiirelt sõites oraalset seksi. Noh, ta olla seda oma eelmisele poifrendile teinud Saksa kiirteel. See lihtsalt meenutuseks, milline megaperv ta oli.
Aga tegelikult tahtsin öelda, et Hiigelnaine FB's rõõmustab, et laeva peal on tasuta wifi ja sõnab, et milline tore UUS tasuta võimalus. Sellest tulenevalt tahtsingi öelda, et mõned asjad on meil ikka väga palju Lääne-Euroopast ees. Tasuta wifi võrke leiab meil kõikjalt, kui samal ajal peab Läänes selle eest kõvasti pappi välja käima. Ainult, et see tiiger, kelle seljas wifivõrgundus ära tehtid, taltsutati Eestis 10 aastat tagasi ja on nüüdseks surnud juba viis aastat.

Ja ta tuleb....ja tuleb....ja tuleb.

2011-02-18T00:20:00.001+02:00

Minu ajaarvutuse järgi murdus talve hari mõni aeg tagasi. Suveni on vähem jäänud, kui on möödas sellest. See tähendab, et juuli alguseni on vähem aega, kui septembri algusest möödas. Täiesti jei selle peale!

A ja miks ETV raiskab Kahekõne saate aega inimesele, kes on paljudele paljudele inimestele koledal kombel võlgu, aga oma poja rallisõitude eest saab raha julgelt välja käia?

Muumitroll on homo!

2011-02-12T23:15:00.005+02:00

Otsisin netist kohta, kus oleks veel müügil Tove Janssoni raamatut "Muumitroll".. selle asemel sattusin aga mõned aastad vanale uudisele, mis teatas, et Muumitroll oli homo. Nimelt armastanud ta Piripiiga asemel hoopis Nuuskmõmmikut (link artiklile )

Minu lapsepõlv sai nüüd läbi.

Kes siis veel Karlsson oli - pedofiil?

Lumivalgeke oli ilmselt alkohoolik, sest muidu poleks päkapikke ju näinud.

Miks Mõmmi "Mõmmi Aabitsast" kannab seelikuid - kas ta on transvestiit? (ma pole ainus, kes sellele mõtleb )

Ja kõige suuremast sõbrast Leopoldist ei taha ma üldse rääkidagi... elas ühes toas koos kana, Onu Raivo, käpiknukk Äpu ja Anektoodionuga....

Ja deem, kui ma kõikidele nendele küsimustele lapse suust küsituna vastama peaksin hakkama. Niigi ma mõtlesin ükspäev, et kuidas seletada, mis asi ja mille jaoks on tõkkepuu.

Mis raamatuid ma siis veel poisile lugeda võin?

Kesköine muusikapala

2011-02-12T19:28:00.000+02:00

Florence and the Machine - Girl With One Eye

Mõnel naisel häält jagub. Kujutan teda ette kodus taignarulliga meest taga ajamas, misjärel mees kolmeks päevaks prügiämbrit välja viima jääb ja tagasi tulles lepivad ära ja siis...söövad apelsine.

Ulme

2011-02-11T12:43:00.000+02:00

Eile räägiti mulle lugu, kuidas üks rääkinud kolleegile, kuidas ta võtab Šotimaale kohvi kaasa, kuna kohalik kohvi ei kõlbavat mitte kuhugi. Kohvi, milleta reisiline elada ei saanud oli Pauligi President.

Mäherdune rafineeritud maitse-eelistus.

Meie ja nemad

2011-02-10T19:20:00.003+02:00

Helsinkis katsetatakse wifi-võrku linnasiseses ühistranspordis.

Huvitav, et me peame end siin, vähemalt valitsus jätkuvalt peab, eriliseks internetiriigiks. Ometi pole meil paljude teiste riikidega võrreldes midagi uut, mille üle rõõmu tunda. Malaisias, muide, on wifi-võrk bussides juba mõnda aega. Mujalgi on neil wifiga head lood nagu meil.

Aga võtame teise teema, mis viimasel ajal silma on hakanud. Kui korralikus ametis, olgu selleks pangad või Politsei- ja Migratsiooniamet, on järjekord moodustatud elektroonilise järjekorramasina abil, siis Töötukassa elab ikka eelmises sajandis. Neil on kasutusel "kes on järjekorras viimane" süsteem. Ega teiste (hügieeni eest hoolitsevate) inimeste vastu olegi midagi, kuid tõsine kepp hakkab siis pihta, kui öeldakse, et varuge kannatust - tädikese laua taha saate v-o poolteise tunni pärast. Ehk siis selmet mingit elavat järjekorda pakkuda ja hoida inimesi ruumis kinni, võiks see kuradi masin olla ja saaks ootamise asemel olulisi asju teha. Nii istudki seal koos viinast ja suitsust lehkavate inimestega diivani peal ja mängid endamisi mängu "kui kaua ma seekord jõuan hinge kinni pidada".

Miks ma üldse pean end kohale vedama, kui arvele võttes küsitakse küsimusi, mida ma võiksin online 5minutiga täita ja ma ei peaks laua taga istuvale tädile täht-haaval dikteerima milline on minu haridustee ja millega ma leiva lauale toon. Ja selleks kulub 30 minutit kindlasti. Minu arust on see töötaja mõnitamine, et ta peab päevast-päeva istuma laua taga ja sisestama andmebaasi: nimi, vanus, haridus jms asju. Kas selle töötaja palkamise asemel ei saaks raha suunata täiendõppele? Ahjaa, see on ju olemas, aga kõik grupid saavad semestri alguses minutitega täis ja tegelikult valikut on nii vähe, et see ajab suisa naerma. Sellepärast ongi madalad maksud head või?

Lennujaama info valelikkusest rääkisin mõni aeg tagasi ja jätkuvalt ei suuda ära imestada, et mõne lennufirma jaoks käib üle jõu lennuinfo üleslaadimine sotsiaalmeediasse või teavitamine lennu hilinemisest sõnumi teel. Neile, kes ei oska sotsiaalmeediat ära kasutada ja seal ainult ilusaid helesiniseid uudiseid jagavad ja ei suuda klienditeenindust online hallata, ei peaks kindlasti sotsiaalmeediat kasutama. Igasugused humoristid nagu Laja ja co räägivad muidugi igal koolitusel, et sotsiaalmeediata oled surnud (okei vb enam ei räägi, aga sel ainsal korral, kui ma teda kogemata kuulama sattusin.)Ma siis täpsustaksin, et oskusteta firma loobitakse sotsiaalmeedias "kividega surnuks". Kumb on meeldivam? Kui ei usu, vaadate Estonian Airi lehte või võtkem siis suurem firma - Nestle. Nende koduleht on nagu peldikupõrand - ujub uriinist ja haiseb fekaali järele. Ehk siis, kui E-Air soovib enda reitingut tõsta eestlaste silmis, peaks ta esmajärjekorras saatma kellegi sotsiaalmeediakoolitusele. Ja muidugi sellisele koolitusele, kus ei räägita, kas sotsiaalmeedia on hea või halb. Ikka sellisele, kus õpetatakse praktiliselt kriisisituatsiooni lahendama. Kriisidest E-Airil puudust ei tule nagu ei tule puudust pilvedest, milles valitsus elab. Mujal maailmas on kindlasti ka probleem erinevate asjadega, kuid arvestades meie 90ndate lõpu platovrmi internetimaailmas, mis meil on sellest alles jäänud?