Nii pakkuski üks hetk venna töökaaslane läpakat. Sel ajal oli rüpekas midagi päris uut. Jah, mul oli vennal kodus esimene läppar juba 96 aasta lõpus, kuid see oli sama rariteetne nagu mõni aasta varem ostetud Nokia mobiiltelefon, mille antenn oli sama pikk kui telefon ise ja mis kaalus vähemalt terve kilo ja mis ei mahtunud mitte ühessegi taskusse ära. Ühesõnaga aastal 2002 oli läpakas üsna vähe levinud, kuid koduarvutid olid pea kõigil vist selleks ajaks.
Masin, mida pakuti oli Compaq 486. Seega ei olnud Pentium ega midagi. Aga öeldi, et tal jookseb win95 ja Office 97 on ka peal. Aku kestis poolteist tundi. Vahemälu oli 16 mega ja kõvaketas oli 550mega suur (väike). Võrdluseks, et sel ajal oli mu 4 aastat vana koduarvuti Celeron 333, 128mb vahemälu ja 6.4gigabaiti kõvaketas. Ja hinnaks taheti 1500 krooni, mis oli sellel ajal sisuliselt mu kuuraha. Ahjaa, kaalub umbes 5-6 kg.
Sellega sain mina ja korterinaaber vähemalt 2 aastat koduseid töid teha ja mängida ühte kõigi aegade kõvvvimat automängu "Stunts". See mäng oli selleks ajaks mingi 15 aastat vist vana ja juba sel ajal sai seal oma rada teha, valida vastaseid, kellega võidu sõita ja samuti oli autodevalik üsna suur.
Igatahes on see arvuti mul senini alles ja täna pärast pikemat käivitamist võttis pildi ette ja töötab ta täitsa kenasti. Aku küll enam ei pea, aga muus osas on äge. Kui mu järgmisel läpakal IBM T20 kõvaketas otsad andis, tegin lühiajaliselt sellega 2006. aastal oma bakatööd. Internet oli taga ja ajas asja ära küll.
P.S. pildil näete ekraani küljes muna. See on hiir. Klahvid on ekraani taga. Adapterit sel masinal pole. Maki juhe läheb otse arvuti taha ja pole mingit kobakat vaja kaasas tassida. Über!
0 matsutasid söömise ajal:
Postitage kommentaar