Äsja oli mu viisteist sekundit kuulsust Aktuaalses Kaameras. Tehti intekas ja läks üpris pisike lõik ka eetrisse. Mis aga naljakas oli, polnudki klipp ise. Hoopis, kuidas ma sinna jõudsin.
Mõtlesin, et sõidan intekale autoga, hoian aega kokku, kuna maru kiire hetkel. Autot polnudki maja ees. M. läks sellega tööle ja nii ma lootsin ratta peale. Rattal kummid tühjad ja teisel rattal üldse kumm vist katki. Seega jäi vaid bussile loota.
Jooksin kiiruga peatusesse. Avatasin, et 15minuti jooksul ei tulegi bussi. Aga intekas pidanuks algama just 15min pärast. Jooksin järgmisse peatusse, kus rohkem busse liinil. Ka seal sama lugu. Ülejärgmises peatuses, mis jäi kodust enam kui kiltsa kaugusele täpselt sama keiss. Nii mul ei jäänudki muud üle kui oodata. Võhm oli selleks ajaks juba ammu otsa saanud. Ja loomulikult tuli esimesena just see buss, mida oleksin võinud esimeses peatuses rahulikult oodata.
Keskas jooksin pidevalt bussi peale. Kui enda peatusesse ei jõudnud, jooksin järgmisesse. Ja jõudsin alati enne bussi sinna. Seega oli pea igahommikune u 3-400 meetrit enne koolipäeva. No mis teha, kui ei saa uksest õigel ajal välja. Midagi pole muutunud.
Kiirnuudlid - Üliõpilase põhiroog hommikul, päeval, õhtul öösel. Õlle kõrvale keetmata, öösel eksamikonspekti kõrvale tassis auravana, kausis koos frikadellidega pühapäeviti, ja siis, kui on tarvis tunda pisut täiskõhu tunnet. Toitu jagub kõigile.
0 matsutasid söömise ajal:
Postitage kommentaar