Mina siin

Ma polegi endast tükk aega ühtegi fotot siia pannud. Parandame selle väikese vea. Pilt tehtud Fahle majas asuvas Loft kodurestoranis. Soovitan soojalt. Aja peab enne kinni panema, uksed niisama lahti ei ole.

Kesköine muusikapala

Valerie June - Wanna Be On Your Mind



Juttu ka: käisin mõni aeg tagasi Tartus esoteerika ja muu kraami poes Ruum. Polnud seal aastaid käinud, varasemalt oli see tihedalt külastatud koht. Ajas seisma jäänud koht. Mitte, et see halb on. Isegi viirukeid ostes avastad jälle ja jälle, et pakid on lahti tehtud, viirukeid seest vähemaks võetud nagu seda ammustel aegadel tehti. Ainult hinnad on vahepeal kallinenud.Aga Tartu oli tore, mingi teine vibe on seal kogu aeg olnud ja on jätkuvalt.

Kesköine muusikapala

Kellele sümpatiseerivad artistid nagu Bonobo, The Cinematic Orchestra jt, see kesköine rada on teile. 11 minutit head muusikat. Sobib sombuse ilmaga hästi kokku.

Floating Points - Wires

Elu kiirteel

Mööduv nädal läheb üsna keeruliste perioodide mälusalve. Tore, et läbi saab, tore, et pilt ees on ja meeleolu hea on.

Esimene aprill oli teile naljapäev. Mulle esimene tööpäev uues ametis. See oli päeva toredam osa, kuna üsna tore oli uute kolleegidega tutvuda ja end lasta asjadega kurssi viia. Kolleegid, pean märkima, on väga toredad ja ausalt öeldes ei oskaks rohkem tahtagi. Vürtsi lisas päevale üha hoogustunud nohu. Läbi nina rääkimine oli tava juba möödunud nädalal, mil lootsin, et küllap läheb see nohu niisama üle. Ei läinud.

Teisipäevaks olin juba täiesti audis omadega. Õnneks möödus terve päev konverentsil ja hoidsin seal madalt profiili. Nina oli nii umbes, et piiksu ka ei tulnud läbi. Pea valutas ka valuvaigistiga ja kõik kohad üsna kanged. Vähe sellest, et uus töö+ kehv tervis, algas kolmapäeval filmikuu. Selle ettevalmistamine on päris palju aega nõudev tegevus. Kolmapäeval pärast tööd läks aeg iseenesest 11ni, mil lõpuks koju jõudsin. Järgmine päev oli jälle konverents ja siis juba filmikuu Tartus. Koju jõudsin 1 öösel.

Selleks ajaks olin proovinud kõiki ravimeetodeid mida tean. Olin ninna toppinud igasuguseid asju ja abi ei miskit. Möödunud öösel olin jõudnud selleni, et pistsin mett ninna. Aitas. Ühe nina poole lõi lahti ja ma sain magama jääda. Neljapäev ööseks olin iga öö olnud tunde üleval, et saaksin veidi hingata. Siis aga enam ei jaksanud niisama proovida ja otsustasin Tartust tulles apteegist läbi astuda. Sudafedi tablett sisse ja nina läkski kohe lahti. Tuli uni, mis kestis maagilised viis tundi jutti.

Reedel algas paranemine ja jõudsin nii palju nuusata, et 4 tunniga sai neli pakki taskurätte otsa. Ninaalune oli lõhki ja teatav positiivne emotsioon vaikselt sisenemas. Sealt maalt tänaseni toimus paranemine. Kerge pingelangus ka abiks. Filmikuu, uus töö ja lisas veel 2 ülejäänud tööasja, millega tegelen, kõik kaelast saadud ja tervis paranemas. Reedest sisuliselt pühapäeva õhtuni olen maganud. Loodetavasti edaspidi selliseid asjade kokkujooksmisi enam ei esine.

Tõtt öelda olin vist haigestumises ise veidi süüdi. Käisin eelmisel nädalal doonoriks ja küllap see verelaskmine veidi keha nõrgestas. Samas, ehk on see ligi pool liitrit verd kellelegi abiks. Reedel tervisekontrollis käies kiideti, et veri on täiesti hea, seega sain head kraami jagada.

Moraal? Võib-olla see, et pean hakkama mõnedest tegevustest loobuma. Päris nii vist ei saa ka elada, et suur osa vabast ajast kulub tööle ära. Millest loobuda? Õnneks filmikuu kukub aprilli lõpus ise ära, ehk saab siis veidi maatööle ja puukide toitmisele keskenduda :)

Kesköine muusikapala

Nekud on mulle muusikutena alati sümpaatsed olnud. Tohutult lahe video pealekauba!

Keskkonnafilmid Tallinnas ja Tartus

Kel huvi keskkonnatemaatikaga kursis olla ja kellele meeldib filme vaadata, tulge alates järgmisest nädalast iga aprilli kolmapäev Kumusse ja iga aprilli neljapäev kinosse Ekraan. Saate värskeid, eelmisel aastal valminud filme vaadata. Värsket õiglase kaubanduse kohvi ja muud head saab ka.

Lisainff Facebookis
Lisainff kodukal

Mälestustes sorimine

Eile häkiti mu hatmaili kontosse sisse ja saadeti tervele rivile inimestele kiri, mil mingi link küljes. Küllap sellele klikkides halbu asju hakkas juhtuma. Eks ta piinlik ole. Samas, veel tugevamat parooli on raske välja mõelda. Ma ei tea enam, kuidas end selle vastu kaitsta.

Mõni aasta tagasi häkiti nii sisse, et muudeti koha parool ka ära ja siis läks tükk aega enne, kui Microsofti tiimiga suheldes konto tagasi sain. Pean tunnistama, et nendepoolne tegevus oli igati professionaalne.

Nüüd ma siis jõudsin tõdemuseni, et rikas pole see, kellel on kõige rohkem mailiaadresse. Minul on neid ee..umbes seitse. Sinna hulka arvatud ka töö mailid. Neid on ka mitu nagu ka Kriimsilmal ameteid. Jõudsingi tõdemuseni, et panen oma mailikonto kinni.

Mul olid seal mõned kirjad suisa aastast 2002. Igal juhul kirjade lugemine viis tõdemuseni, et mõned asjad on nii toredad ja mõned kirjad on nii kaunid, et ei taha neid lihtsalt ära kustutada. Palju arvamusi, palju emotsioone, palju kirge ka. Viimast näiteks rattaliiklusega seoses. Oi, kus ma keesin, kui ma noorem olin. 8 aastat tagasi alustatud survegrupi kirjavahetuses sai palju hinge sisse pandud. Ja kui juba teha, ikka kirega.

Nüüd ma diliidingi järjest maile ja mõtlen, kas mul kunagi kahju ka on. Eks ikka. Jälle ma kaotan osa oma ajaloost ja ega neid enam tagasi saa. Ei saa ka noorust, aga vahel tekib ikka soov jälle noor olla. On ju? Mitte, et ma noor poleks. Jätkuvalt tunnen end nii 20ndate alguses.

Aga peamine on, et tekib uusi kihte peale. Mailiaadressid ju ära ei kao ja inimesed ei kao ka üldiselt kuhugi. Seega loogem uusi kirju, uusi mälestusi ka arvutist eemal. Et oleks, mida tulevikus ära kustutada.

E: tuleb välja, et hotmaili kontot on võimatu sulgeda. Peab vist kaebama...